Hel & Verdoemenis Cuvée (Brouwerij De Molen, Belgia). pdl 0,33 l. alc 10,5% liigimääratlus: imperial stout. Tegu on piiratud hiljutise väljalaskega, mistõttu ei ratebeer ega beeradvocate pole veel koondhinnet välja töötanud.
Tootjainfo: "80% Bourbon barrel aged" Ehk siis tegu on "seguõllega", millest enamik on laagerdunud burbooni vaadis.
Lihtne pudelike ja sellele pruulikojale omane tehniline sildike, KUID uudishimu ja kerget aukartust äratab omamoodi pitseeritud, justkui tõrva või musta vaha sisse kastetud pudelikael. Teades seda, et joogi nö põhjaks oleva "Põrgu ja Needus" nimeline rüübe on ülikõrgelt hinnatud, paneb kõik kokku maitsenäsakesed võbelema ja õllesõbra hingekeeled juba ette laulma.
Tumepruun vaht moodustab minimaalse vahukirme, mis on see-eest püsiv. Õlle värvus ... noh mis siin kosta, see on tintmust.
Aroom ... ooooohhhooooo ... see võtab juba poole meetri pealt silmad kilama! Kui ei teaks, et klaasis on õlu, võiks kuupalga peale kihla vedada, et see on viski! Ainult et ka viskiks seda päris pidada ei saa, kuna burbooni teravusse seguneb kõva annus karameljat pehmust ja mõrušokolaadi kirbust.
Esmamekk on tihe. Väga Tihe! Ja rummiselt naksakas, lausa kergelt huuli kuivatav.
Keskmaitse. Oi taevas ja põrgu ja õnnistav needus! KUSKOHAST võtta sõnu sellllle kirjeldamiseks??? Nii pööraselt teistmoodi ja vaimustuskilkeid esile kutsuvat lonksu pole Gambrinuse keel ammu kogenud! Kas te olete kunagi kreeka pähkli moosi proovinud? Noh, see pole üldse nagu kreeka pähkli moos, kuid samas kõige lähedasem maitse-elamus, mis meelde tuleb! Gambrinus laiutab nõutult käsi ja hingeldab hardunud vaimustuses - KES ja KUIDAS ja MIKS teeb selliseid jooke? Ei-ei-ei, kui te tahate õlut JUUA, siis ärge selle pudeli poole isegi vaadake!
Lõppmaitse. Tammelaudadel on ikka imeline vägi sisse pandud, kas teate. Ausõna praegu vahib Gambrinus nõutus härduses klaasi ja mõtleb, kas on võimaliks sõnadesse panna seda tiirast küllust. Oehh, proovime. Šokolaadikomme müüakse ka viskitäidisega, eks ole? No vat, ja kui nüüd mõelda, et selle šokolaadikommi (kusjuures koorešokolaadi!) ümber on veel rummis leotatud kirss ning selle ümber valge šokolaadi võiselt kleepjas-rammus kiht, siis hakkame me kuhugi jõudma.
Järelmaitse. Ma saan aru, et kõik see kõlab uskumatult, kuid kuidas kirjeldada küllust? Või kuidas maalida paradiisi ilma et laskuda banaalsustesse? Vanilje - jah kindlasti! Koorevenis, muidugi! Kohvikreem ja rummikook - ilmselgelt. Veidi lagritsat ja sutsu kardemoni ... noh sinnakanti.
Raske kehaga, kleepja paletiga, magus-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga (ainult palun võtke see kõik vähemalt kolmandasse astmesse!) KOSMILINE RÜÜBE! Ei-ei-ei, ärge isegi mõelge midagi siia kõrvale pakkuda, kui ehk ainult klaasike vett :)
--------------
pilt siit
No comments:
Post a Comment