Loits

Loits (Põhjala, Eesti / Rootsi) pdl 0,33 l. alc 11,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Porter - Imperial / Double" ja hinnang on 92 punkti. Ratebeer ütleb: "Porter - Imperial / Double" ja hinnang 4,08

Tootjainfo: "A peated buckwheat porter brewed with buckwheat honey and aged both in bourbon barrels, and Scotch whisky hogsheads from the islands"

Väike lihtne pudel, sildil on seekord jälle kunstipärane sigerdus. Keldriseeriale omane vahakaelusega kork kruvib ootuseid. Pruun vaht täidab pool klaasist ja püsib vägagi kaua. Õlle värvus - süvvahavva punane. 

Aroom mõjub üsna selgelt viskivaadiselt, selliselt mitut puhku kasutusel olnud, millel vana suitsulõhn on praktiliselt olematuks taandunud, kadunud on ka värske tamme vanilje, kuid selgelt tunda viskised noodid. Ja muidugi tatar ise - selline pehme, magusakas, pähkline ja veidi tolmune tatar.

Esmamekk on raske kehaga ja magusakas, tuhmilt kohvine, imeväheke keeleotse kribivalt alkoholisoe. Raske ja soe. Nagu talveõhtu sooja ahju kõrval.

Keskmaitses on tunda nii burbooni ümarust kui šotlase veidi suitsust teravust, sekka tamme tuhmi parkivat puidust naksumist.

Lõppmaitses leiab lõpuks kuskilt keeleüljelt üles ka vaniljet, keset keelt aga lösutab tükike taruvaiku.

Järelmaitses ilmub taas maitseradarile ka tatar ise, tõsi küll, nüüd meenutades sellist keetmata toortatart, veidi kirbet ja samas magusakat. 

Väga raske kehaga, magusakas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga Übertasandi rüübe. Huvitavalt kombel jätab see tulemus veidi kahetise mulje. Jah, ühelt poolt tuleb rõõmu tunda selle üle, et kõige peamiste koostisosade tahud on selles multimõõtmelises joogis olemas. Teisalt aga - nad ongi kõik eraldi olemas, moodustamata kokku seda VAU-efektiga lisaväärtust, mis paneks vaimustusest hingeldama ja sõpradele helistama küsimusega et "kas sa SEDA õlut oled juba saanud?"

---

pilt isetehtud