Tootjainfot pole üleüldse. Peale meistrite kinnituse, et see on nagu too eelmine, ainult et chipotlega :)
Väike lihtne pudel, silti pole üleüldse (urrrrr!) Vahtu pole ka üleüldse. Joogi värvus - vähese hõljumiga kuldne.
Aroomi on erinevalt sildist ja vahust palju. Palju, kuid mitte kuigi kirkalt eristuvat. Selline üldmagus, meenutades kõige rohkem kotitäit heledaid Jumbo rosinaid. Piiiiiiiika sissehingamise lõpus hakkab ninas veidi vürtsisel kõditama, kuid vähemalt esimese hooga ei oskaks seda seostada küll suitsutatud jalopenoga.
Esmamekk on jämmmmme. Jämmme ja mesine. Ja siis ka kirvendav. Alul vaid alkoholiselt ja lustlikult, siis aga juba ka vürtsikalt ja kurjemalt. Kuid see on selline mänguline kurjus nagu umbes halloviini mask. Kole, aga ilus ja armas samas.
Keskmaitse ajal astub seltsimees pipar hoogsal sammul tuppa, panemata täheele, et toauks oli kinni. Aga no mis sa sellest mesilasvahast taruplaadist ikka tähele paned.
Lõppmaitse. Oppppaannnaaaa. Oi. Sellised külalised on VÄGA teretulnud. Kui see kraam kallata nt pannil praetud tofu selga, siis saaks tollest maailmamaitsete käsnast hoobilt ülimalt nauditav vürtdessert.
Järelmekk. Ohhhhh kui ilus on see elu. Juuksepiiril vürtsihigi, kuklas soojus ja kogu keres laiali lai naeratus koos teadmisega, et kogu maailm on üks äraütlemata nunnu koht. Siin võib ennast mõnikord ära kõrvetada, kuid siiski on positiivi kolmkendviis korda rohkem kui halbtust.
KOSMILISELT Friigikas. Ülevõllikas. Meetšillikas. No kas see pole mitte üks ilusamaid ja universaalsemaid maitsekombosid - magus, hapu ja vürtsikas. Kui kahvatud ja suurekasvulised põhjamaalased välja jätta, siis maailma enamik rahvastikust on pisikesed ja mitte-kahvatud, kuid nende maitsemaailm on nelikendkaks korda mängulisem. Ja see siin ongi kõige kahvatu vastand. Ning superilus vastand
---
pilt isetehtud
Väike lihtne pudel, silti pole üleüldse (urrrrr!) Vahtu pole ka üleüldse. Joogi värvus - vähese hõljumiga kuldne.
Aroomi on erinevalt sildist ja vahust palju. Palju, kuid mitte kuigi kirkalt eristuvat. Selline üldmagus, meenutades kõige rohkem kotitäit heledaid Jumbo rosinaid. Piiiiiiiika sissehingamise lõpus hakkab ninas veidi vürtsisel kõditama, kuid vähemalt esimese hooga ei oskaks seda seostada küll suitsutatud jalopenoga.
Esmamekk on jämmmmme. Jämmme ja mesine. Ja siis ka kirvendav. Alul vaid alkoholiselt ja lustlikult, siis aga juba ka vürtsikalt ja kurjemalt. Kuid see on selline mänguline kurjus nagu umbes halloviini mask. Kole, aga ilus ja armas samas.
Keskmaitse ajal astub seltsimees pipar hoogsal sammul tuppa, panemata täheele, et toauks oli kinni. Aga no mis sa sellest mesilasvahast taruplaadist ikka tähele paned.
Lõppmaitse. Oppppaannnaaaa. Oi. Sellised külalised on VÄGA teretulnud. Kui see kraam kallata nt pannil praetud tofu selga, siis saaks tollest maailmamaitsete käsnast hoobilt ülimalt nauditav vürtdessert.
Järelmekk. Ohhhhh kui ilus on see elu. Juuksepiiril vürtsihigi, kuklas soojus ja kogu keres laiali lai naeratus koos teadmisega, et kogu maailm on üks äraütlemata nunnu koht. Siin võib ennast mõnikord ära kõrvetada, kuid siiski on positiivi kolmkendviis korda rohkem kui halbtust.
KOSMILISELT Friigikas. Ülevõllikas. Meetšillikas. No kas see pole mitte üks ilusamaid ja universaalsemaid maitsekombosid - magus, hapu ja vürtsikas. Kui kahvatud ja suurekasvulised põhjamaalased välja jätta, siis maailma enamik rahvastikust on pisikesed ja mitte-kahvatud, kuid nende maitsemaailm on nelikendkaks korda mängulisem. Ja see siin ongi kõige kahvatu vastand. Ning superilus vastand
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment