Dark Horizon 4.edition

Dark Horizon 4.edition (Nøgne Ø, Norra). pdl 0,25 l alc 16%vol. Liigimääratlus: russian imperial stout. Hmm, ma vist lisaks siia juurde veel sõna "double" :) 100 ratebeeris, 88 beeradvocate järgi !!!

Tootjainfo: "There is so much fun involved in creating Dark Horizon. Once it ferments, everyone in the brewery are very enthugiastic and pay close attention. Is the yeast still activ? Is everything OK? How does the flavours evolve? Dark Horizon is normally dark and vlvety. Muscovado sugars provides good fruity aromas. The coffee is a chapter on its own. The green beans will first be treadted alfa amylase, an enzyme brewers enjoy wirking with. Then we mash the green beans before drying and roasting them. This gives it the unique flavor Dark Horizon deserves. Shark Dark Horizon with someone you think deserves it."

Disain algab seekord karbist - see on juba midagi errrrakorrrdset! Kolmnurkne must karbike, mille silmitsemisele ja avamis-pusimisele kulub minuteid. Karbi seest ilmub välja tumelillasse krepppaberisse mähitud väike pudelike nagu jõululaps :) Pudelit ennast ehib must sildike, millel ruunikirjas (vist?) rüüpe nimi ja pruulmeistri allkirjaga varustatud kirjeldus.

Kohvipruun vaht moodustab sõrmepaksuse kihi, mis on tihke ja kleepjas. Värvust ... pole! Täiuslik pimedus, mis valitses enne valguse leiutamist :)

Aroom on erakordselt tugev, muraka- ja kohvilikööri vahepealne, mille aluseks on fenomenaalselt värske põhjamaine vesi, mis pärineks kui jäämäelt. Uskumatu, et sellise alkoholitaseme juures suudab see lõhn mõjuda niiiiiii klaarilt ja kargelt.

Esmamekk paneb käsi kokku lööma ja täis suuga mõmisema. See on okeaanlikult raske, kleepjas ja tihe, torkivalt intensiivne, alkoholihambuline ja samas kohvikreemine. Rituaalsele trollijahile minevale viikingile midagi leebemat ju ei pakukski!

Keskmaitse - murakamoosi ja aroonialikööri sugemetega rummine kohvikoogike ... vedeldage see kõik ära ja saate ligilähedase unustamatu kombinatsiooni! Kuskohast võttis see hull viikind kõik need maitsed? Kas trollikoobast rüüstates või ausa kaupmehena sooblinahkade vastu vahetades?

Lõppmaitse ületab kogu eelneva veel kahe astme võrra, ajades kirjeldaja ahastusse ... no kustkohast võtta kõik need sõnad, mis oleks vaja geniaalse kunstiteose kirjeldamiseks? Ausalt öeldes saan ma nüüd aru, miks trollijaht nii mõnus ajaviide on - seesinase rüüpe tünnike kaasas, saad sa sõbraks ka vana Thori endaga, rääkimata tema vasarkandjast Thyr ... noh ja mis see troll selle kõrval ära pole?

Järelmaitse mõjub juba kui lihtne ja lühike nagu pooletunnine jutlus peale kolmepäevast piiblikooli. Halleluuja ja hosianna, peale seda võib rahus minna ja tukkuda pooltunnikese. Kasvõi jutluse enda ajal. No kuulge, parimate põhjamaiste marjade essents suruda pudelisse, mille sildil seisab ÕLU??? iga likööritootja kahvatub kadedusest selle rüüpe ees ... ja läheb trollijahile. Ning nii see jätkub põlvest põlve.

Grandioosselt raske kehaga, mäekollihigi karmi kleepja paletiga, mõrkjas-hapukas-vürtsikas-hapukas-magus-hapukas KOSMILINE rüübe. Miks seda õlleks nimetatakse ... no aga selle pärast, et see on Õ L U selle mõiste kvintessentsina. Kolm tilka antud nestet võiks parendada ka kõige ilmetuma lurri. ja nüüd kõik trollijahile! Valhallas näeme!
-----------
pilt siit