Straffe Hendrik Brugs Quadrupel

Straffe Hendrik Brugs Quadrupel (Huisbrouwerij De Halve Maan). pdl 0,33 l. alc 11%vol. Liigimääratlus: quadrupel. 98 punkti ratebeeris ja 92 beeradvocate järgi!!!

Tootjainfo: "Straffe Hendrik Quadruple is a rich and intense dark Belgian ale. It is brewed with a subtle blend of specialty malts, which give the ale an extremely dark color and a chewy, malty complex character. The quadruple combines a clean dryness with a warm full bodied mouth feel and essences of fruit. Secondary fermentation in the bottle creates a living ale that can be aged and will have an evolution of taste profiles over time.

It is brewed by the last active brewery in the historical city of Bruges. The town archives first mention the brewery in 1546. Since 1856, the famous brewing family Maes-Vanneste has owned the brewery."

Tumekreemikas vaht täidab 70% klaasist, olles sametjalt tihe ja ülimalt püsiv. Õlle värvus - õrna uduvinega tume tuhmpunane.

Aroom - ooooohhhh - see on naudingu kvintessents. Puhas klaar vesi, mida rikastab lihtsalt hunnitu puuviljane toon, meenutades aprikoosikompotti. Oi see on niiii hea, kas teate, nina on kui kleebitud klaasi külge ja sooviks, et kopsud oleks kümneliitrised, nii saaks teha veeeeeeeeeeeeel sügavama sissehingamise.

Esmamekk ... hmmm ... oleks oodanud midagi tinatihket, kuid see on mõnusalt raskepoolne ja kompotine, virsikute ja litšimarjade, apriskoosi ja ananassi külluslik segu. Oi see ei lõpe hästi, mu noored sõbrad, see reis viib meid kuhugi kaugele ja vasakule. Kohe kaugele vasakule. Noh nii umbes Belgia klootrisse, sügavale keldrisse, milles punsuvad raskepärased tammevaadid nagu tiined lehmad.

Keskmaitse sunnib silmi sulgema ja vidukil laugude vahelt laualambi kumast inglitiibu otsima. Need pruulmeistrid on oma töö täiuse piirini viinud ja siis veel kaks sammu edasi astunud. Ma kujutan ette neid tublisid talupoeg-munki, kes päeval lambaid pügavad, lehmi lüpsavad ning lambanahast kotis juustu valmistavad. Pika päeva lõpus, üsna kohe peale õhtupalvust laskuvad nad kloostrikeldrisse, haarates kaasa suure tüki leiba ja juustukera, keha väsinud, kuid hing juba ette laulmas oivalise õhtupooliku üle.

Lõppmekk paneb sügavalt kahtlema tublide munk-pruulmeistrite valmiduses end paastuga piinata ja muudest maistest hüvedest loobuda. See rüübe on kui omaette palve, aga mitte kuivetanud krutsifiksi, vaid lustaka dionüüsliku ebajumala altari ees. Viigimarjade ja tumedate rosinate, pähklite ja mandlite, veini ja tammevaadi taevalik segu on kokku punutud karamellistunud odralinnaste tihke leotisega.

Järelmaitse vajub pisut röötsakile tünni najale ning jääb õndsalt norisema. Head und, mu tubli munk! Sa oled kõvasti töötanud ning väärid igat lonksu sest õilsast joogist ja tublit puhkust peale seda kõike. Head ööd!

Raskepoolse kehaga, klpeeja paletiga, magus-mõrkjas-magus-vürtsika buketiga ÜBERRÜÜBE! Dionüsuse nimel, seda tuleks pruukida küünlavalgel ning pole üldse tähtsust, kas teete seda üksi või sõpradega - vaimustus on tagatud nii ehk naa.
---------
pilt siit