Black Ink And Blood Barrel Aged (Brandy Edition)

Black Ink And Blood Barrel Aged (Brandy Edition) Mikkeller, Taani) pdl 0,75 l. alc 17,0% Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang 86 punkti

Tootjainfo: "Brand new release! A co-lab beer with our buzzing friends from Crooked Moon Tattoo, Jacob and Jonas.
– Imperial Stout brewed with raspberries aged on Brandy barrels"

Suur pudel, tuhm lillakaspruun kämblaläljega silt. Silt on kergelt viga saanud, kuid see pole hetkel üleüldse oluline.

Oehh. Gambrinus valmistub millekski selgelt segaseks. Maitsenäsakesed teevad kätekõverdusi ja külgpainutusi, et eesseisvas heitluses vähemalt ellu jääda, kuid mitte vastu panna.

Pudelist laskub klaasi Madmoiselle ÕÕ. Just mitte ÖÖ, vaid ÕÕ. Uhke tume kohvipruun vahukroon peas, mustad silmad läikimas, mustad huuled meelalt naeratamas. Muuseas, see kroon on pigem ehitusvahu taoline, sest ta sisuliselt keeldub alanemast ... ja kui siis lõpuks seda teeb, siis jätab teravalt reljeefset vahupitsi klaasiseintele.

Aroom. Kuigi vana Gambrinus oli selleks valmis ... ei olnud ta selleks valmis. Peale esimest ettevaatlikku nuusutust, tuleb laskuda vastu seljatuge ja end koguda, et mõnigi mõistlik märksõna kirja panna. VAARIKAD. Vaarikamoos. Kõrbemise äärel aeglaselt ja paksult mulksuv vaarikamoos, mida segatakse kadakapuise mõlaga. Lagritsjavanilje. Viinamarjapuuväätide sütel küpsetatud ananass. Kaneeliga ahjuõun. Õunte ja hapukapsastega täidetud part. Muuseas, viimane ei puutu asjasse, aga lihtsalt meeldiv mõelda.

Esmamekk. Vaarikatõrv. Kristalliseerunud vaarikatõrv.

Keskmaitse. Issver kui hea et keegi ei filmi. Vana Gambrinuse nägu on täis nõutust, silmad sulguvad ja käed teevad sellise liigutuse nagu prooviks herilasi eemale ajada ... möirata tahaks, aga sõnu pole ja suud lahti teha ei saa, kuid SÄHERDUNE asi keelel on. Vaarikakontsentraat. Ise mööda lauda ennast liigutav tihke ja kombitsjas vaarikatõrv. Roomates järjekordse tikri poole, et see alla neelata ja vaarikaks muuta.

Lõppmaitse. Vaarikabrändi? Röstitud rukkileib, kaetud vaarikaliköörist tehtud marmelaadiga, üle puistatud suusatõrva helvestga. Et mismõttes suusatõrv? Ausõna pole õrna aimugi et kuidas see maitseb, aga see on sedasorti määre mis mitte ei libise vaid peab. Vabandage mu prantsuse keelt, aga see õlu on ohuijevšii. Oborzevšii. Vaimustavalt hoolimatu.

Järelmekk. Miks? Miks ja kuidas püüda sõnades väljendada nõutust ja kohmetust. Vana Gambrinus ei tea, mida selle õllega peale hakata. Mööblit poleerida oleks hea mõte. Aga ei raatsi. Kohutada möödaminejaid ja valgustada öösel aeda ... ei tule ilmselt välja. Peale 50 ml manustamist on otsas aeg ja vaev ja kivine tee. Pudelis on aga veel 700. No nii umbes 700 lonksu. Sest enam kui piisk korraga võttes midagi plahvatab. Mmmmmm ... plahvatused. 

Kokkuvõtte asemel. Sellist kraami ei tohiks vabamüügis olla. Tohter Gambrinuse lubatähe alusel võiks seda väljastada ainult kliinilist ravi vajavatele hulludele. Maitsejahtijatele, kelle panetunud meeled arvavad, et neid enam üllatada ei saa. Oisaraisk kuidas saab.

----------------

pilt isetehtud