Mardus (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Liigimääratlus: schwarzbier
Tootjainfo: "Vesi, odralinnased, Tettnag humal, , pärm
Partii 2"
Eelmise versiooni kirjelduse leiab siit.
Väike lihtne pudel, sildil vares. Vist. Või siis nt ronk. Mine sa võta kinni :)
Sõrmepaksune hallikas-pruunakas vahukiht kaob kiirelt ja jäljetult. Õlle värvus - kirkalt tume-tuhm-punane.
Aroom ... eee ... pagaripärm! No kõige puhtamal kujul vanakooli pagaripärm, millele on lisatud suhkrut, et seda lapsele sisse sööta - oli kunagi selline komme, vitamiinide või millegi sihandse pärast.
Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse muutub veidi magusemaks ja kohvisemaks. Lõppmaitses ilmub esile hapukas röst ... ja seesama tihe pagaripärmine maitse, mis ei ole mitte kuidagi seletatav! Järelmekk aga omandab juba üsna kena mõrkjas-magusaka ja õrnalt vürtsika röstise meki, mida schwarzbierist ootakski.
Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga veidravõitu rüübe. Stiilile ta ju laias laastus vastab, aga kuskohast tuleb see pagaripärmi meenutav lõhn?
Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga veidravõitu rüübe. Stiilile ta ju laias laastus vastab, aga kuskohast tuleb see pagaripärmi meenutav lõhn?
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment