Wee(too)heavy (Alaripruul, Eesti) pdl 0,25 l. alc 10,8 %vol. Liigimääratlus: strong scotch ale
Tootjainfo: "Tugevalt linnaseline, karamelline, tammel väärindunud dessertõlu"
Väike sümpaatne pudel, linnaseteraline sildikujundus (veidi liiga raskelt loetav). Vahtu sisuliselt ei tekigi. Õlle värvus - tumeraskepunane.
Aroom ... ummmmm ... nagu sõidaks vaaditäis portveini su nina eest mööda. Sellises veidi kõrbenud rummivaadis olnud portvein, mis kõditab sõõrmeid ja paneb mõtlema õhtuseid mõtteid. Noh teate küll neid nahktugitooli ja punasest pähklist kapi ja vaikselt huumava kamina mõtteid.
Esmamekk. Laevu tehti vanasti puust ja mehi rauast. Ja siis tehti ka rumme ja õllesid ja muid asju, mis nendele laevadele ja meestele sobisid.
Keskmaitse. Kohvikaramell konjaki ja murakalikööriga. Ja kumedalt tuksuv pommidega seinakell.
Lõppmaitse. Lõppmaitse. Lõpp. Maitse. Ploomimaitse. Sooja ploomi maitse. Kamintaulele veidi liiga lähedal seisva kausi maitse, mis kuhjaga täis pähkleid ja ploome.
Järelmekk. Aeglane ja voolav. Kellal pole kunagi kiire. Kaminal samuti. Tugitool on siin viimased paarkümmend aastat seisnud. Kuhu sa narr inimesenakats siis kiirustama peaks?
Rassske kehaga. Nullkarboniseerunud ja õlija paletiga. Magus-mõrkjas-magus-vürtsikas-mõrkjas-magusa buketiga liköör. Linnaseliköör. Soliidne ja tasane jook. Liigagi tasane ... aga no millal ennem likööril on mulli sees olnud?
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment