Õlu on tõestus ... (Kopli, Eesti)Ja nüüd tahab vana Gambrinus kõvasti uriseda ja pahandada. No mis komme see on, teha valmis õlu ja mitte kirjutada sildile isegi peamisi parameetreid??? Minimaalselt peab olema kirjas:
- tootjanimi
- tootenimi
- õlle kangus
- stiilimääratlus
Siin on praegu täidetud ainult üks - tootjanimi. Kas see lohisev tsitaat, mis sildil kirjas, peaks olema õlle nimi? Ja kuidasmoodi peaks teda degusteerimise ajal reastama teiste õllede suhtes, kui ei tea kangust? Ja kuidasmoodi hinnata tema stiilipuhtust, kui ei teagi, millena pruulmeister seda teha tahtis?
Ja et ma ei kuuleks mingit lapsikut lalinat teemal "mis vahet sellest stiilist, peamine et kraam maitseb!" Kui te lähete kohvikusse ja tellite espresso, aga teile pakutakse latet, kas siis olete rahul? Või kui lähete poest piima ostma, aga pakis on hoopis keefir? Või piparkookide asemel on pakis küüslauguleivakesed? Mida te siis kostate? Nii et stiil PEAB sildil kirjas olema ja asi mutt!
Nonii, peale esimest auru väljalaskmist proovime sellele joogile läheneda.
Väike lihtne pudel, lakooniline sildike. Valge sõrmepaksune vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Joogi lõhn ... ma ei kirjuta et õlle lõhn ... nagu halvaks läinud siidril.
Esmamekk on üsna teravalt hapu. Keskmaitse ... kas see peab nüüd mingi nali olema? Ebameeldivalt lõhnav ja maitsev siidritaoline kraam, millel on kahtlane sarnasus välikäimlaga. Kraanikaussi see läheb!
Ma väga ootan, et "Kopli pruulikoja" nimel selle pudeli mulle toonud inimesel jätkub ontlikkust anda asjale mõistlik seletus.
No comments:
Post a Comment