Toojainfo: "Bourbon barrel aged Imperial Stout with Mexican El Vado single estate cocoa nibs. Made in collaboration with Chocolala chocolate crafters."
Väike pudel, hõbesilt ja vahakaelus löövad ootuste lati kõrgele üles. Sentimeetrine mustjaspruun vahukiht pole püsiv. Õlle värvuse üle me debatte täna ei ava, eks ole. Must on must on must. See päevakorrapunkt on suletud.
Aroom. Noohhhh. Sa ju tead juba ette, mis siit klaasist hoovab, eks ole. Järjekordne burboonivaadis olnud imp.stout, onju. Ja vaatamata sellele sa naeratad. Sest see on hurmav. Jah, magus, kuid mitte imal. Jah, mõru, kuid mitte kirbe. Jah, pehme ja vaniljene ja ümmmmmmargune nagu rase elevant, kuid seda nunnum ju! Rosinad, kakao, rosinad, vanilje, rosinad ja datlid. Ja väike klaasike burbooni.
Esmamekk. Raske on ju tore. Tore on ju see, kui keeleots ulbib kakaotõrvasel pinnal, aeglaselt ja väärikalt nagu kohe laevahukku sukelduv piraadilaev peale lahingut. Otsusekindel ja rahumeelne.
Keskmaitse. Veidi kõrbenud rosinad, mida on leotatud Strohis. Selles 80-kraadises. Noh selles päris õiges asjas. Ja seejärel kastetud šokolaadi. Sellesse 80%sesse. Sellesse õigesse!
Lõppmaitse. Ploomišokolaad. Kuskil peale keskööd astud sa uksest välja, istud trepile, vaatad läbi pilvevine ketendavat kuud, pistad põske ploomišokolaadi. Ja ei mõtle. Ei, aitab. Mõeldud täna küll.
Järelmekk. Tavatult soojas hilissügises kahiseb rohus keegi. Küllap see on segaduses siil, kes nii nagu sinagi ei kavatsegi veel magada.
Rämeraske. Rämetore. Rämeheas tasakaalus olev ülevõllikas. Sedasorti kraam, mida võib rahumeeli pakkuda vanaemalt päranduseks saadud kristallpitsikestest. Sel moel pakutuna võid olla kindel, et keegi ei üritagi seda kraami JUUA - see oleks rämevale lähenemine - vaid libistab tilkhaaval üle keele lõpmatusse. Ja kaugemalegi veel.
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment