Wednesday, March 26, 2014

Deus Brut des Flandres

Deus Brut des Flandres (Brouwerij Bosteels, Belgia). pdl 0,75 l. alc 11,5 %vol. Liigimääratlus: õllešampus ... jah, te kuulsite õigesti. See rüübe on tõesti kuskil õlle ja šampuse vahepeal, ajades segadusse nii ühe kui teise hindajaid. Ratebeeri hinnang on 97 ja beeradvocate oma 92!!!

Tootjainfo: "First brewed at Bosteels, transfered to the Champagne region of France were it is treated much like a champagne with the bottles inverted and the yeast expunged and bottle recorked."

Seesinane rüübe algab loost. Õilsast ja luksuslikust rännakust Belgia ja Prantsusmaa vahel, šampanjapärmist ja Dom Pérignon keldritest. Sellele lisandub tõeliselt elegantne välimus - kõhukas pudel kannab foolimumi-mütsi, mille alla peitub korgist kork. Ja mõistagi silt, mis kõnetab sind rahuliku luksuslikkusega nagu aadlikule kohane.

Erkvalge vaht täidab kaks kolmandikku klaasist, olles kärsitu ja kohisev. Rüüpe värvus - kirkalt kuldne.

Aroom ... ohh see on midagi erilist. Sidrunheina värskus ja valgete viinamarjade erksus, vürtsikas ja sädelev, sõõrmeid kõdistav ja meeli ergutav! See meenutab noort aadlikku, kes on end ballile minekuks üles löönud, sätib peegli ees kergatslikult viltu oma silindrit ja võtab veel enne minekut klaasikese šampanjat koos vana sõbraga.

Esmamekk on keskmisest tihkem ja samas mängulisem, mõrkjas-vürtsikas ja samas kerglaselt kihistav kui kaupmehe tütar, kes ballile koos oma vanaldase saatjadaamiga jõudis. Keskmaitse pakub uskumatut segu veinilikust mõrkjast toonusest, šampanja värskest sädelusest ja õlle toekast naerumüginast. See on üks veider ja lustakas pidu, mis koondab nii ülepakutult aristokraatlikuid, kuid juba pankrotis vanakooli õukondlasi, noori ning juba rikutud uusaadlikke ja asjalikke ent kergelt kohmetuid ettevõtlikke pürjeleid, kes parema meelega läheks nurga peale kõrtsi kui siin kekutaks, kõvakrae tursket kaela poomas.

Lõppmaitses seguneb mandariinlik värskus sügisõunte toitva tihkusega, kuivalt vürtsikas mullivein ja kergelt võimekine toekas õlu. See pidu läheb täna ilmselt kauaks ja kaugele - pürjelid on kraed lõdvaks lasknud ning aadlinoorukid silindrid peast visanud, vana kammerteener õpetab dooria stiilis sambale etiketti ja kaupmehe tütred üritavad oma väljavalituid asjata tantsule vedada, vaatamata saatjadaamide sisinale, mis vaibub aga kohe, kui vananev, kuid ikka veel sirgeselgne husaar neile frivoolseid anekdoote ja uuemaid kuulujutte pajatama asub.

Järelmekk toimib kui oivaline integraator, sidudes ühte värskuse ja tihkuse, kuivalt sädeleva šampuse ja tuhmilt läikiva õlle, peenutsejad ja asised, ollatahtjad ja olijad. Pidu kaldub hommikusse, kuid keelepära on sädemeis ja suulagi kergelt parkunud. Vürtsikas pärm ja kolmekordne kääritamine (pluss pudelis järelküpsemine) annab ülimalt küllusliku tulemuse.

Keskmisest raskema kehaga, väga tugevalt karboniseeritud paletiga, magus-mõrkjas-vürtsikas-hapuka buketiga, suurepärases tasakaalus olev GENIAALNE ja ERAKORDNE rüübe!!! Seda jooki tuleb pakkuda ainult iseseisvalt, ilma mingite suupisteta ... noh äärmisel juhul koos puuviljavaagnaga.
-----------
pilt siit

No comments:

Post a Comment