BNS avaldas arvu, mis esmapilgul paneb hämmelduma: "Läti õlletoodangust 21 protsenti tootsid väikepruulikojad"
Teades, et Eestis on väikepruulitud õllede turuosa kasvanud nii u 2% kanti, tõusevad esimese hooga kulmud kõrgele - kuidas nii, kas lõunanaabrid on meile nii kõrge kaarega ära pannud?
"RIIA, 18. august, BNS - Läti väikesed pruulikojad tootsid käesoleva aasta esimese kuue kuuga 9,7 miljonit liitrit õlut, mis moodustab kogu õlletoodangust 21 protsenti. Juuni lõpu seisuga omas Läti ettevõtetest 39 väikese pruulikoja staatust. Riigi maksuameti teatel rakendatakse väikepruulikodadele poole aktsiisimaksu ulatuses vabastust. Kokku toodeti Lätis jaanuarist juunini 46 miljonit liitrit õlut, mis on 12 protsenti enam kui mullu samal perioodil."
Tegelikult on asi hõlpsasti seletatav ning kinni aastakümnete taguses erinevas maksupoliitilises otsuses.
"RIIA, 18. august, BNS - Läti väikesed pruulikojad tootsid käesoleva aasta esimese kuue kuuga 9,7 miljonit liitrit õlut, mis moodustab kogu õlletoodangust 21 protsenti. Juuni lõpu seisuga omas Läti ettevõtetest 39 väikese pruulikoja staatust. Riigi maksuameti teatel rakendatakse väikepruulikodadele poole aktsiisimaksu ulatuses vabastust. Kokku toodeti Lätis jaanuarist juunini 46 miljonit liitrit õlut, mis on 12 protsenti enam kui mullu samal perioodil."
Tegelikult on asi hõlpsasti seletatav ning kinni aastakümnete taguses erinevas maksupoliitilises otsuses.
Eestis kehtestati toona ühetaoline aktsiisimäär kõikidele tootjatele, mis tappis edukalt enamiku väiketootjatest. Lätis (nagu ka Leedus) aga jäeti väiketootjate aktsiis kaks korda madalamaks, mistõttu enamik kolhooside pruulikodasid jäid ellu.
Paradoksaalsel moel lõi see otsus pikas perspektiivis aga Eestis eelduse kvaliteedihüppeks. Kui Lätis jätkasid kõik kojad oma traditsiooniliste ja äratuntavalt lätilike õllede tootmist, siis Eestis lõigati piltlikult öeldes traditsioon läbi.
Lätis säilis palju väiketootjaid, riiulitel särab siiani vastu väga palju silte, kuid ... nende sisu on üsna sarnane. Traditsiooniline noh. Ja tradistioonilisest kohalikust kraamist pungil turule on uutel keeruline siseneda, eriti kui toodetakse midagi tavatut. Kohalik publik on omas kinni ja vaatab võõrapärastele maitsetele altkulmu.
Eestis panid vanad väiketootjad uksed kinni, kaks-pool allesjäänud tegijat ei suutnud turgu nö küllastada ja tekkinud hõreolekusse tungisid uue laine pruulikojad, kelle toodang võeti hõisetega vastu. Noh, olgu, mitte kõik ei hõisanud ning uute tegijate toodang on ka kallim, mistap turu hõivamine on küll olnud kiire - ühest protsendist kaheni u aastaga ehk kasv on olnud kahekordne - kuid veel mitte piltimuutev.
Taoline tõus juhtus siis kui ka Eestis lasti väiketootjate ohjad lõdvemale ehk alandati aktsiisi ja nüüd vaikselt tõstetakse tootmismahu latti, millest vähem tootjad saavad seda soodustust nautida.
Aga igastahes on pilt selline, et Eestis on ca 40 väikest pruulikoda, kes toodavad väga eri-ilmelist kraami, kuid Lätis on sellised uue laine tegijaid vaid 2-3.
Nii et - ühest küljest on Läti meist kvantiteediga ees, kuid Eesti kvaliteetõllede taseme vastu on neil ikka vähe välja panna. Esimese hooga tuleb pähe Malduguns, Labietis ... ja ega siis tulebki juba mõttepaus, keda veel nimetada.
Aga igatahes tore, et meil on võimalik naabritega taas ühe teema üle mõõtu võtta, kas pole? :)
-------
pilt võetud siit
No comments:
Post a Comment