Rye RIS (
Stu Mostów, Poola) pdl 0,33 l. alc 9,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Imperial" ja hinnang 92 punkti! Untappd ütleb: "Stout - Russian Imperial" ja 3,85 punkti
Tootjainfo (guugeltõlke kaudu): "This type of beer is best enjoyed with a glass of cumulative aromas, such as sniffter or sensoric. Be sure to drink them at a slightly elevated temperature, so that you can feel the whole palette of flavors and aromas. An interesting idea is to start tasting at 10-120C and gradually warm the glass in your hands to reach 16-18 degrees. In the process you can evaluate how the aromas change - we often talk about the fact that the beer "opens", that is, it shows more and more other aromas, which only at a higher temperature become more intense.
Ingredients: Water, malts: Plzen, rye, caramel 400 EBC, Munich malt, chocolate wheat, malt coloring, sugar, hops: Magnum, Tettnanger, yeast.
IBU 62"
Väike lihtne pudel, mustal sildil valge-kollane kaarsild. Tumepruun vaht täidab kolmandiku klaasist, püsib üsna kenasti ja haagib end ka vahupitsina klaasiseintele. Õlle värvus - loomulikult mustademust.
Aroom pole kaugeltki nii võimas kui võiks stiilist oodata. Mõrkjas-magus, veidi jõulust rosinaleiba meenutav.
Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse liigub esmalt magusamasse, rosinasse külge, siis aga õõtsub tagasi veidi hapukamasse, kuivatatud aprikoosi poolele.
Lõppmaitse ... jaa vaadake see on hoopis teine lugu, mu noored sõbrad. Nagu vanal ja kogenud jutuvestjal, nii läheb sellel õllel veidi aega et oma lugu rääkima hakata. Ta laseb kuulajal veidi oodata ja mairineeruda, häält puhtaks köhatades, korrates "mmmmnjaaa ... kustotsast ma seda nüüd siis alustan" ja küttes muidu huvi üles. Kohvisele tasandikule liugleb välja šokolaadine laev, millel koormaks leivakrõbuskid. Aga mitte lihtsalt krõbuskid, oi ei, vaid kenasti mandliliköörisse kastetud!
Järelmekk jätkab samal tumedal ja maitsval merel seilates. Ainult et nüüd on meie laevukese teel ohtralt röstpähkleid hulpimas nagu jäätükke põhjapoolsetes meredes või neegrilapsukeste päid mõne troopilise saare sadamale lähenedes. Kõige-kõige lõpuks vahetatakse algsed leivakrõbuskid pontsakas-mahlakate poolkuivanud ploomide vastu ja sõit läheb edasi. Aga see on juba teine lugu ja teine õlu.
Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-hapukas-magusaka buketiga ÜBERtaseme rüübe! Kahju et selle õlle avanemine võtab mitu lonksu aega ... aga see lõpptulemus on ilus ikkagi!
---
pilt isetehtud