Tootjainfo: "Laphroaig Barrel Aged Imperial Stout"
Väike lihtne pudel, tume-triiplev sildikujundus ja vahakael. Väheldane pruun vahukiht hajub kiirelt. Õlle värvusest pole seekord mõtet rääkida, kas pole nii? Mis sa mustast ikka räägid?
Väike lihtne pudel, tume-triiplev sildikujundus ja vahakael. Väheldane pruun vahukiht hajub kiirelt. Õlle värvusest pole seekord mõtet rääkida, kas pole nii? Mis sa mustast ikka räägid?
Aroom. Jopppppenpuhhhh. Turbaduhh! Urjuhh. Sinise turbasuitsu nimel - kas siin klaasis on vinduv turbabrikett? Või siis hoopis värske-nätske turbatükk ja see suits imbub kuskilt kaugemalt?
Esmamekk. Raske, kange, turbane. Sihukese turjaka vanakooli turbalõikaja moodi, kes õhtul kõrtsi tulles lõhnab ... noh nagu kõik teised, sest siin maanurgas sellest end elatataksegi.
Keskmaitse. Turbaliköör. Kange kurat. Kange ja vanu männijuurikaid täis.
Lõppmaitse. Ma mumeie sa sinine saaaaadanas. Turbalikööri tegemise mõte tundub järjest õigem. Või noh, mis tast enam teha, kui see kõik on siin olemas. Turvas ja liköör. Aga kuhu õlu jäi?
Järelmekk. Kuivaval ja pressimist ootaval turbahunnikul on ilmselt õdus öösel vedeleda, vahtides tähti ja pilvi ja kuulates sügiseste kurgede kluginat ning rabarebaste klähvimist. Võtad aga punsust uue lõuatäie mesiturvast ja sügad habetunud lõuga, naeratades vaikselt pimedusele vastu.
Friigikas. Turbafriigikas. Selle õlle puhul tuleb alati sügavalt silma vaadata ja küsida, et kas kunde ikka teab, MIDA ta praegu just osta kavatseb?
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment