Tootjainfo: "A specially blended dark ale age for over 9 months in freshly emptied Vermont Maple Syrup barrels"
Väike lihtne pudel, sildil vana (multi-)filmikompanii ekraanipilt. Vahakael annab aimu millestki erilisest. Sentimeetrine pruun vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - vähese punase helgiga must.
Aroom. MAGUS. See on siin on tume ja magus ja šokolaadine ja magus ja koorekaramelline ja ikka magus.
Esmamekk on raskepoolse kehaga, aga üldse mitte nii tünjas kui kraadist ootaks. Magus-mõru ja kõrvetatud suhkru taoline.
Keskmaitse. Hmmmmm. Miks tunneb keel midagi tubaka taolist? Sellist piibukahalikku, puidust, õhkõrnalt suitsust, läbivalt karamellist ja pisut keelekülgi parkivat.
Lõppmaitse. Alkohol hakkab keelekülgi soendama nagu loojuv päike rannakive. Need kivid on mõistagi hiigelsuurd trühvel-kommid, kaetud pealt kakaoupuruga ja täidetud veidi pähklimaitselise mõrušokolaadiga, keskel rummine mandlikreem.
Järelmekk. Njaaaa. See kraam on magus, isegi VÄGA magus. Aga samas - oi kurja kui heasse balanssi on see viidud rösti, mõrušokolaadi, kõrbenud rosinate ja õrna muskaatpähklise vinega. Isegi õhuke metalline tunnetus jookseb maitsepildi allservast läbi, aga see suisa sobib siia, hoides liigset raskust laiali valgumast.
Raske kehaga, vähekarboniseerunud ja õlise paletiga, magus-mõru-magus-hapukas-mõru-vürtsikas-mõrkjas-magus-hapukas-mõrkja buketiga ÜBERTASEME RÜÜBE! Kõrgemalt kiitmast takistab see, et vahtrasiirupi lubamine ei anna vana Gambrinuse jaoks mingit pidepunkti, mille tabamist või mitte tabamist oskaks hinnata. Karm puidune-kõrbenud karamellisus on ainuke, mis kuidagi selle tumeda ollusega seostub - noh ja see tahk on siin ülivõrdeliselt olemas küll ... kuid kas see tuleneb nüüd siirupist või vaadist, seda ei oska kuidagi eristada. Aga vedel ülikvaliteetne trühvlikomm on see asi, mis klaasist keelele voolab ja see on üks üsna dekadentlik maitsepilt igatahes! Ah mis. Olgu siis ikka tasemeks Mega!
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment