Tootjainfo: "Kasutatud Vic Secret ja Amarillo humalaid."Väike lihtne pudel, väga naiselik sildikujundus. Mustjaspruun vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - tuhmilt mustjaspruun. Aroom on väga nõrk, kergelt kõrbenud leivakoorikut ... täpsemalt ahjupõrandale kogunenud kõrbenud jahu lõhnaga.
Esmamekk on keskmisest iva raskema kehaga ja mõrkjas-röstine-hapukas. Keskmaitse muutub magusaks ja pärmiseks. Lõppmaitse on hapukas, ahjupealsel mustaks kuivatatud-kõrvetatud õunte tooniga. Järelmekk on magusakas-hapukas, õrnalt pärmine ja leivane, vähese rosepipraliku vürtsika jäljega, mis pikapeale kasvab päris korralikuks valge pipra taoliseks õhetuseks.
Keskmisest tsipa raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusa-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga OK taseme rüübe. Koduse (ja konervi põhjal?) tehtud katsetusena pole paha, kuid IPA'st ootaks ikka korralikku humalast mõõdet, siin tuleb praktiliselt kogu mõrkjus ainult röstist. Praegune jook on pigem "hoppy schwarzbier".
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment