Achel pole enam trappistide hulka kuuluv pruulikoda, mistap muutunud on nende toodangu nägu. Praegu on harukordne hetk, kus saab võrrelda vana versiooni, mille nimeks on Achel Blond ja uut, mille nimeks Achel Tripel. Mõlemal kraad ühetaoline - 8 %vol ning eeldatavasti sisu ka sama, aga taoline võrdlus on alati väga pedagoogiline.
Valget vahtu tekib üna samapalju - 2/3 klaasist, kuid vanal versioonil on see kõvasti püsivam. Õlle värvus - sisuliselt identne, uus tundub ehk veerandtoonikese võrra punakam, kuid see võib olla ka meelepett.
Aroom - vahe on märkimisväärne! Vana versioon on täidlasem, magusam, puuviljasem, kuivatatud virsikute moodi. Uus versioon hapukam, kergem, süsihappegaasisem ja värskete virsikute taoline.
Maitse üllatab Veeeel Suureme erinevusega! Vana versioon on väärikas, rahulik, mõõduka karboga ning virsikukompoti ja heledate rosinate segune. Uus versioon seevastu kihelev, rahutu, tugevama karbo ja elusama pärmiga, rosinatest pole juttugi, pigem pooltoores virsik, mis kergelt keelt pargib
ÕPPEMATERJAL! Vaat siis mis mõneaastane vahe teeb sisse, võrdlemaks belgia klassikat. Vana versiooni puhu võiks isegi öelda, et see polegi niiväga tripel, kuivõrd belgian strong golden ale, uus on aga tripel mis tripel, kärsitu ja rahutu ja sädelev. Kel vähegi võimalik, proovige see paarike eneseharimiseks ära - ja kõrvuti, ikka kõrvuti ja ühekorraga!
---
veeeeeeidi saadaval paarikesena
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment