Tootjainfo: "A traditional English Porter, auburn red in colour and finished with honey for a truly unique aroma and taste. Honey aromas on the nose, combined with flavours of honey, chocolate, and vanilla, make this a unique and pleasing ale"
Viimati kirjeldasin seda 11 aastat tagasi, nüüd tuleb võrdlus. Pudel üsna samasugune, kuid kujundus on muutunud linnulikuks. Vahu värvus ja kogus ning püsivus sisuliselt sama. Värvus - sama murelipunane. Aroomi osas olen nüüd aga kriitilisem - tookord oli see üks esimesi nn "meeõllesid", nüüd on aga pärismeega jooke palju nina alt läbi käinud ja ütlen, et antud jook lõhnab sünteetilise kärjepõhja järele - jah, selles on mee-elemente, kuid need pole ehtsad.
Maitsega üsna sama jutt. Tõsi, siin on olemas nii šokolaadi kui kakaod ja isegi evanm-vähem loodusliku vanilje analoogtooteid, kuid see mee komponent on sünteetiline ja mitte veenev
Vaat mis on nüüd siis võrdluse tulemus. Vana Gambrinus tunneb enam-vähem täpselt samu lõhnu-maitseid, kuid antud juhul on kogemus hinnangu kõvasti kriitilisemaks muutnud. Meeõlu on juba nimetusena nonsens. On olemas braggot (mee JA teravilja ühiskasutusel loodud kääritis) ja see on HOOOOPIS teine asi. Mee-essentsiga tembitud laager või eil ei oma eheda braggotiga mingit pistmist ning on mõneti tüng.
---
säästuna pakkumises
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment