Kui nokk kinni siis saba lahti

Kui nokk kinni siis saba lahti (Hampelmann, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,3 %vol. Liigimääratlus: hele laager. Täpsemalt: oblikate ja nõgestega tehtud riisilaager.

Tootjainfo: "Hampelmann leiab alati võimaluse kõditada oma joojat õigest kohast, seekord võiks öelda lausa kõrvetada. Meie uusimasse nõiajooki on leidnud tee maausuliste retseptooriumi vastuvaieldamatud lemmikud - nõgesed ja hapuoblikas. Taltsutamaks maarohtude jõulist kohalolekut, paitab keelt Hampelmanni kergeim ja heledaim õlu!
Koostis: linnased, humal, pärm
IBU 15"

Lihtne väike pudel, kitsas must-valge sildiriba. Helevalge vaht moodustab sentimeetripaksuse hõreda kihi, mis pole kuigi püsiv. Õlle värvus - õrna uduvinega helekuldne. Aroom on esmalt hapukalt tavapärane ... siis aga ronib ninna mõrkjas ürdisus, ütleks lausa et niiskest mullast väljatõmmatud ja pihkude vahel katki rudjutud juurikate vine.

Esmamekk on kergepoolne ja intensiivselt hapukas (kas seda teeb oblikas?). Keskmaitse annab alguses tunda pehmet ümarat riisimaitset, kuid siis tuleb esile seesama ürdine juurikas ... hmm, puhast nõgeseteed pole Gambrinus joonud, ainult segudes, kuid mekk on õige küll. Lõppmaitses muutub see maarohtude pahmaks juba põõsasuuruseks, tuues miskipärast silme ette midagi suitsust ... eee ... kas see võiks olla Kunksmoori kamina kohal kuivavad nõiarohtude lumm? Järelmekk on magusakas-mõrkjas ja kergelt vürtsiselt sädelev, meenutades lausa saisonilikku värskust. Igatahes tõrvaselt ürdine tõmmis jääb keelepärale jupiks ajaks.

Kergepoolse kehaga, nõrgalt karboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-mõrkja buketiga väga omapärane rüübe, mida võib vähemalt maitseelamuse uudsuse tõttu ka überrüüpeks tituleerida! Karabahhipärast ürdipirukat tahaks praegu siia kõrvale!
----------
pilt isetehtud