Tootjainfo: "IBU 21"
Mittekirjasolev info: tegemist on Pruulikeskuse konkursi raames pruulitud võistlustööga, mille ainuke kriteerium oli, et kasutada tuli humalat nimega Talus ja pärmi nimega Verdant.
Väike lihtne pudel, üliväheinformatiivne ribasildike. Erkvalge vaht täidab pool klaasist ja püsib mõnda aega. Õlle värvus - kirkalt kuldne.
Aroom on ülimalt meeldivalt ja intrigeerivalt külluslik - magus, kookoseline, vürtsikas, muskaadi ja kaneeli vahepealne, pehme ja soe nagu õhtupäike männiladvus
Esmamekk on keskmisest raskema kehaga, magus-mõrkjas, muskaadi, nelgi ja kardemoni segune koos apelsinikoorega - no nagu hea apelsinikeeks vedelal kujul!
Keskmaitse muutub mõrkjamaks ja kaneelisemaks, sekka kadakamarjade vürtsikat eeterlikkust ja veidi kampolit.
Lõppmaitse on veidi hapukam, taaskord muskaadi ja nüüd ka ahjuõuna segune, röstitud kookos ja vana nahkdiivan. Uhhh, kui põnevalt ja muutuvalt maitsenurkne kraam!
Järelmekk - magusakas-mõrkjas, üle panni lastud rosepipar ja salvei, kookos ja kardemon, pehme ja samas sädelev! Ning üle kõige laiub koorevõine pehmus - mis antud juhul pole tooteviga, vaid toorainete üsna selge jalgrada.
MEGA. See vana Gambrinuse jaoks tundmatu hobipruul on suutnud teha imet, 5,5 kraadisesse jooki sisse võluda maitseid ja nõkse ja nukakesi, mis panevad keelt tunnustavalt naksutama ja küsima, et kas sama asja oleks võimalik ka ametlikult/kaubanduslikult toota?
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment