Tootjainfo (guugeltõlke abil): "Cherry Pastry Gose. Tangy, slightly saline, a touch of lactose and a nice dose of vanilla for the tartlet side. All of course generously bathed in organic black cherries"
Väike purk, sildil purjepaat ja õitsvad kirsid. Tume, suisa mustjaspunane vaht täidab 3/4 klaasist, kuid ei püsi kuigi kaua. Õlle värvus - nii tume ja tuhm punane, et nikastab pealevaatamisel silmad ja kurdistab kõrvad.
Aroom on kentsakalt võluv segu magusast, hapust ja soolast ... huvitav, kui soolata kirsse, siis kas see konservivedelik võiks niimoodi lõhnata?
Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja veidravõitu magus. Keskmaitse - magus, soolane, metall ja vanilje ... eee metallist konservikarp, milles on soolatud vaniljekirsid? Lõppmaitse - vaskne, läila-soolane, õrnalt sõstralikult hapu. Järelmekk hakkab veidi õhetama vürtsikalt, kuid põhitooniks jääb siiski ülemäära kaua, plädiks keedetud kirsikompott näpuotsa vaniljesoolaga.
Friigikas. Kentsakas. Üsna jabur oma mõttelt ja sama nihestunud oma teostuselt. See kraam oleks raudselt olema olema imperial gose, siis oleks maitsed selgemalt välja tulnud. Praegune tulemus on üheagselt lollakas ja samas ka mõtetu.
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment