Sunday, November 29, 2015

Arizona Beast


Arizone Beast (Amager / Arizona Wilderness, Taani / USA) pdl 0,5 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnnag 97 punkti!!

Tootjainfo: "The rumour was started by the Arizona Department of Transportation: a suspicious looking "thing" was spotted on some highway cam in one of the most remote areas of the Grand Canyon state. Was it a yeti, was it a sasquatch or was it Big Foot? Since then the hunt has been on for the now infamous Arizona Beast - dusty, spiky and - of course - bearded. We have chosen to believe that it’s out there - somewhere. Bearded indeed were Arizona Wilderness brewers Jonathan Buford and Patrick Ware when they came to brew at Amager - after a small morning detour to Sweden or Norway or somewhere…admittedly European geography CAN be confusing. It was a day of good fun, laughter, drinking and a little brewing. We hope you’ll enjoy our baby beast of an Oatmeal IPA. P.S.: a final piece of good advice: should you ever get the chance, do NOT try to keep up with the Wilderness boys when it comes to drinking beer or hard liquor. Many a person have tried - and failed miserably.
Indholdet af flasken svarer til 2,3 genstande
Nydes ved 6-10°C
Øltype: Oatmeal IPA
Ingredienser: Vand. Bygmalt: Pilsner, Carapils. Havremalt: Malted oats, Rolled oats. Humle: Herkules, Polaris, Citra, Amarillo. Gær: US-ale
IBU 203"

Eeee ... IBU 203? Ja kaeraIPA ... kõlab paganama põnevalt

Keskmist kasvu lihtne pudel, sildil on keski kummaline kaktuseline elukas. Valge vaht täidab pool klaasi, olles üle keskmise püsiv ja ka klaasiseintele haakuv. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom on soojalt puuviljane, meenutades päikese käes küpsevaid meloneid, virsikuid ja kumkvaate, mida on millegipärast paaritatud männi ja mustsõstraga.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse lööb valla kõik mõrkjad troopilised registrid, mida su keel ja alu on vähegi võimeline registreerima. Ohtralt greipi koos kärjemeega, apelsinikoort koos apelsinimarmelaadiga, kumkvaate ja ... eee ... miks ma korraga tajun kuusekoore kirbet kibekat tooni?? Lõppmaitse karamelline pehmus üritab taltsutada krõbedat mõrkjust, kuid kipub kaotama. Järelmekk on vaigune, kergelt kummine, kuid samas siiski meeldiv.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja veidi õlija paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-kibekas-mõrkjas-magusaka buketiga ROHMAKAS überrüübe! Ühest küljest on siin kõik see mida IPA'st oodata ... kuid midagi on viltu. Kuhu jääb kaera pehmus ja kehakus? Kas ülemõistuse palju humalat suudab seda siis niiiiii võimsalt varjutada? Igatahes vajaks see rüübe enda kõrvale midagi rahustavat, nt paprikaviilakaid ja leebet tillik-dipikastet.
--------------
pilt isetehtud

No comments:

Post a Comment