Grateful Deaf

Grateful Deaf (Lambrate, Itaalia) pdl 0,33 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Black/Brown/Cascadian Dark" ja hinnang 93 punkti. Untappd ütleb "IPA - Rye" ja 3,73 punkti

Tootjainfo (guugeltõlke abil): "The Grateful Deaf is in fact the result of the mix of dark and caramelized malts, rye, five varieties of American hop and a Habanero waterfall! "

Väike lihtne pudel. sildil tšilline kolp. Pruunakas vaht täidab üle poole klaasist, püsib väga kaua ja taandudes jätab tiheda vahupitsi klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt rubiinpunane. Aroom on tolmune ja tšilline, leivakuiviku ja rosinate lisandiga.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-röstine, tšilline tervitus hakkab end vaaaaikselt ülesmäge kerima. Keskmaitse alustab veidralt magedalt, kuid siis tuleb asemele magusakas, kakaone toon ja tšillikuumus keerab veerand tooni juurde. Lõppmaitse ajal jaotub tšillituli kenasti ühtlaselt mõõda keelt laiali, ilma ühtegi kohta ülemääraselt kõrvetamata, kuid otsusekindlalt teatades: "siin ma nüüd olen ja siia ma ka jään". Järelmekk segab jälle kokku alguses omapäraselt mage-magusa kakao, veidi hapuka leiva ja lahke käega lisatud tšillihelbekihi. 

Keskmisest kriips raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, magusa-vürtsikas-mõrkjas-magusakas-tšilline-hapukas-magusakas-tšillise buketiga Übertasandi rüübe! Ehkki rukis ja IPA enamasti eriti head kombot ei anna, on siin õlle põhi ise mõnus ja tšilline vürtsikus just sellisel parajal tasemel, et võib-olla võimaldab ka leebekeelsel isendil ellu jääda, kuid ka vürtsisõltlasele pakub piisavalt pinget.

---

pilt isetehtud