Elliot Brew

Elliot Brew (Struise/Mikkeller?). pdl 0,33 l. alc 9,0%vol. Liigimääratlus: topelt-IPA. 99 punkti ratebeeris ja 88 beeradvocate järgi!!

Ebalema ja küsimärki panema tootja juurde on asjaolu, et otse sellenimelist toodet Struise ise ei tooda. Samas koostöös Mikkelleriga peaks silt nägema veidi teistmoodi välja, kui see, mis Gambrinusel käes - nimelt peaks see sisaldama märget Mikkelleri kohta, kuid seda pole!

Tootjakirjeldus: "Behold the second of RateBeer.com’s Worldwide Masters Series! This request edition ale is the crafted alchemy of a party of some of Europe’s finest brewers, Mikkel Bjergsø and Kristian Keller of Mikkeller (Copenhagen, Denmark) and Urbain Coutteau, Carlo Grootaert, Phil Driessens, and Peter Braem of De Struise Brouwers (Woesten-Vleteren, Belgium).
Both breweries have attracted considerable international attention for their artful interpretations of traditional ale styles enlived by a rich sense of invention. And both are also very highly esteemed by the RateBeer.com international community of beer tasters. We hope you enjoy this unique little treasure.
Struise Mikkeller -- the product of master brewing and friendship. Celebrate this sense of camaraderie by sharing this bottle with your good friends!
- Joe Tucker, RateBeer.com

Struise-Mikkeller is as we said in the past "Best of two worlds". We delivered an IPA with 130 IBU (Batch I), 150 IBU (Batch II), 163 IBU (Batch III), but a bitterness hidden the Struise way, counter balanced by maltyness, alcohol and rest sugars. "

Kreemikas vaht täidab 3/5 klaasist ja on äraütlemata püsiv. Õlle värvus - väga kaunis ... rubiinoranž, kui sihuke värv peaks olemas olema :) Aroom mõjub väga keeruliselt - siin on mesist karamelli, lillelisi humalaid ja troopilisi puuvilju - see on tõeline aroomidžungel, milles peidab end aprikoosiahv ja metsmesilane.

Esmamekk on raske ja kirbevõitu, ühekorraga nii megapuuviljane kui torkivalt vürtsikas, tuues silme ette džunglisügavuses peituva eksootilise puu, mille otsas küpsevad kuldoranžid viljad ning mida kaitseb metsmesilaste pilv. Keskmaitse paneb silmi pärani ajama ja vaikses vaimustuses käsi kokku lööma, justkui loodusfotograaf, kes on selle puu leidund ning ühtlasi avastanud uue loomaliigi - sellesama aprikoosiahvi :) See on korraga mõõtmatult raske, taimemahlaselt kirbe ja metsmesiselt mõrkjasmagus.

Lõppmaitse paneb Gambrinust pead vangutama - nii metsikult intensiivset mekki pole ammu tundnud - see on kergelt kamprine ja vaigune, puidune ja pähkline, vürtsikaid Belgia pärme ja kolmkümmend viis kilo karamellsuhkrut, mis üritavad lootusetult seda meeeegamõrkjust leevendada, justkui kolm saablitega ratsameest tanki peatada.

Järelmaitse on kummastav segu nätskelt voolavast vaigust ja siirupist, greibi-ekstraktist ja mandariinimoosist. Oi põrgu ja taevas, KUI ülevoolavalt tihe on seesninane maitse-elamus!!!

Raskepoolse kehaga, vaik-kleepja paletiga, mõrkjas-magusa-mõrkjas-hapuka-mõrkja buketiga GIGANTrüübe!!! Ühegi toiduga pole mõtet isegi lähenemiskatseid teha, seda hullumeelsust tuleb taluda uhkes üksinduses :)
--------
pilt siit