Lumelausuja (Õllenaut, Eesti). pdl 0,33 l. alc 7,9
%vol. liigimääratlus - foreign stout (see omandab mõtte võrdluses klassikalise kerge inglise stoudiga, võõrmaine on siis teistsugune, antud juhul raskem). Ratebeeris kanne sees, kuid hindeid
veel liiga vähe, beeradvocate jaoks tundmatu.Tootjainfo: "Võimas talvine stout toob paksu lume ja kulgeb koos sinuga läbi pimedate pakaseliste õhtute. The Snow Wisperer will bring deep snow and accompany you through dark Nordic nights."
Lihtne väike pudel, lumetäpiline sildike on kenasti informatiivne. Aga mehed-vennad pruulmeistrid, kas te ise usute ka seda jura, et sellist õlut tuleks serveerida 8-10 kraadi juures - nii te ju sildil kirjutate?
Pruunakas vaht moodustab sõrmepaksuse kihi, mis püsib üsna kaua. Õlle värvus - õrna punaka helgiga sügavmust. Aroom on ... hmmm ... balti porterit meenutav ... selline raske, magusakas, pisut suitsune ja võimast maitse-elamust lubav.
Esmamekk on keskmise kehaga ning hapukas-magus-mõrkjas. Keskmaitse ... oojaaa ... see on tõesti talveõhtuteks loodud, siin on nii tumedaid rosinaid kui nätskevõitu datleid, veidi konjakikomme ja kirssi šokolaadis, sutsuke suitsu ja piisake brändit. Lõppmaitse annab tugeva soojalaine (seda mõistagi õige ehk toatemperatuuri juures serveerides!) ning täidlase šokolaadimuffini tunnetuse. Muuseas, selles muffinis leidub rummis leotatud rosinaid! Järelmekk on mõnusale ajaviitmisele kutsuv, sooviks sooja pleedi jalgade ümber ja head raamatut, mida ei peakski lugema ... või sellist sõpra, kellega ei pea rääkima! See on külluslik ja enesetäiuslik hetk, mil sooviks lihtsalt pimedasse aknasse vahtida ja lasta mõtteil künda igaviku ulgumerd.
Petliku kehaga, mis alguses tundub keskmine kuid hiljem juba raske. Kleepja paleti ja magus-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusa buketiga MEGARÜÜBE! Oi kui meeldiv, et sihandseid asju kodumaa pinnal tehakse. Kui siia kõrvale üldse midagi pakkuda, siis šokolaadimuffineid või rosinatega kaeraküpsiseid.
----------
puilt isetehtud
... "kas te ise usute ka seda jura"...
ReplyDeleteSoovitan lugeda õlle hindamiskriteeriumitega kaasas käivaid temperatuurivahemikke ja taustainfot, miks peaks erinevaid õllesid just kindlal temperatuuril hindama (ehk milliste õllede ebasoovitud kõrvalühendid ei ilmne milliste temperatuuride juures).
Seda arvesse võttes Õllenautide ees müts maha, sest parimad/puhtaimad maitseomadused Foreign Porteri/Stouti puhul tulevad spetsialistide arvates välja just 10-13 kraadi juures.
Lüpsisoe porter on maitse asi.
Selliste õllede puhu hakkab iga kraad mängime. Kui sildi peal on 8-10, siis Oss'i sõnul pakuvad spetsialistid välja 10-13. See on aga juba suur vahe. Ise pakuks selle õlle puhul 13-15 kraadi. Aga noh see on maitseasi. NB! Toatemperatuur ju ei tähendagi 20+ kraadi.
DeleteMind huvitab, et sellel õllel on säilivustähtaeg märgitud 2016, aga kõigil teistel Nautidel 2014. Ega see ometi kommertõlle poole ei liigu? Pudel sahvris olemas, aga mekkida pole veel jõudnud :)
ReplyDeleteMart, leia kuskilt mõni selle aasta Saku jõuluporteri nelipakk, pane keldrisse ning maitse aasta pärast. Maitseelamus on endiselt hea ja äkki paremgi.
DeleteHumalakesksete õllede puhul (nagu Humalapadrun, Simko jne. on) hakkab peale pudeldamist kell tiksuma õlle kahjuks. Valgus ning temperatuur lihtsalt viivad maitse minema. See on ka peapõhjus, miks mitmed USA tootjad panevad oma IPAd/APAd/Pale Aled jne plekkpurki.
Eksperimendi korras tasub proovida üks topelt-IPA aknalaual päikese käes, teine külmkapi nurgas ning kolmas värske. Vahe on tuntav.
Tänud selgituse eest! :)
Delete