Õllevõluri pruulikoja järjekordne kolmikpakkumine - on võimalik proovida väikeste teisendustega rüüpeid, anda pruulmeistrile teada oma eelistusest ning loota, et just sinu lemmik saab enamiku toetuse ja läheb tootmisse.Augustiöö (Õllevõlur, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,2 %vol. Liigimääratlus: foreign extra stout.
#10
Tootjainfo:"EBC 130, IBU 31, sisaldab saksa ja ameerika sortide Opal ja Citra humalaid, alkohol 6,68% vol"
Tumekreemikas vaht täidab 2/3 klaasist, olles üsna tihe ja väga püsiv. Õlle värvus - vähese punase helgiga tuhmpruun. Aroom on magusapoolne, meenutades kakaokreemi või isegi -jäätist.
Esmamekk on keskmise kehaga ja magus-mõrkjas. Keskmaitse on sametjas, lisandub vähene hapukas karameljas mekk nagu barbariss-klaaskommil. Lõppmaitse balanseerib kuskil külma kohvijoogi ja kakao-keeksi vahepeal. Järelmekk lisab väikese mõnusa vürtsika nüansi, pannes kogu eelneva buketi särama.
Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, magus-mõrkjas-hapukas-vürtsika väga heas maitsetasakaalus olev rüübe. Foreign stoudilt ootaks küll veidi magusamat üldpilti, kuid mõnusalt maitseküllane ja samas kergelt joodav on ta siiski.
---------------
#11
Tootjainfo: "EBC 143, IBU 26, sisaldab lisaks tavalistele linnastele ka suitsutatud odra- ja nisulinnaseid, saksa ja ameerika sortide Mandarina Bavaria ja Citra humalaid, alk. 6,32% vol"
Helekreemikas vaht täidab pool klaasi, olles hõre, kuid üle keskmise püsiv. Õlle värvus - vähese punase helgiga tuhmpruun. Aroom on tugevalt suitsune ja veidi mõrkjas.
Esmamekk on keskmisest veidi kergema kehaga ja mõrkjas-hapukas. Keskmaitse mõjub hapukalt ja suitsuselt, tekitades pähe lühiühenduse, mis sunnib siinmidagi singilist otsima. Lõppmekk muundub palju sumedamaks, lausa veidi kreemiseks ning tumedate rosinatega tehtud leivasupi sarnaseks. Järelmaitse on hapukas-magus, õrnalt suitsune ja mõnusalt vürtsikas.
Keskmisest veidi kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga mõõdukalt suitsune übertasandi rüübe. Jällegi - foreign stout on veidi eksitav nimetus hetkel sildil, kuid tegemist on väga-väga hea joogiga.
----------------
#12
Tootjainfo: "EBC 136, IBU 37, sisaldab saksa ja ameerika sortide Opal ja Citra humalaid, erinevalt pruulist nr. 10 märksa tugevamini humaldatud, alk. 6,28% vol"
Kollakas-kreemikas vaht täidab pool klaasist, olles tihe ja kauapüsiv. Õlle värvus - vähese punase helgiga tuhmpruun. Aroom on väga nõrk, praktiliselt olematu, vaid kerge puidune ja tolmune tuhm toon on tunda.
Esmamekk on keskmise kehaga ja vürtsikas-magus-mõrkjas. Keskmaitse on huvitavalt magus-vürtsikas, veinine ja puidune, tamme ja vaarikavarte taoline. Lõppmaitse muutub taas, tuues sisse õhkõrnalt suitsuse, veidi tuhase ja mõnusalt mõrkjas-täidlase leivameki. Järelmekk on veidi vürtsikalt mõrkjas, pikalt kestev ja kosutav.
Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, vürtsikas-magus-mõrkja buketiga väga mitmekihilise olekuga põnev rüübe. Kui selle joogi puhul saaks aroomi ka kuidagi hingama, oleks tegu überrüüpega.
-----------------
Gambrinuse hinnagul oli #11 kõige parem ja #12 kõige intrigeerivam. Aga kuidas teile tundub?
No comments:
Post a Comment