Tootjainfo (google tõlke abil): "Delightful medvīns with pleasant dark caramel malt backbone. The continuous process of writing and the high amount of alcohol turns this beer honeyed portvīnīgā pleasure to prune notes. Excellent long-term maturation of beer."
Kääniskorgiga ja kenuskaelaga väike pudel. Sõrmepaksune kreemikas vahukiht kaob väga kiirelt. Õlle värvus - uduselt oranžikaspunane. Aroom on üsna teravalt hapukas, veinine ja õrnalt mesine ning ürdine.
Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja jõuliselt magus-hapukas, mee ja rabarberi segune. Keskmaitse on ... ohhh ... oi see on jümakas ... magus, taruvaiguselt kleepjas-mõrkjas ja alkoholiselt näksiv-vürtsikas, vaarikavarre ja külmavõetud pohla taoline. Lõppmaitse võtab lausa silmad vidukile, see mesiniku lesk (mida õlle nimi tõlkes tähendab) on üks hull mutt, kas teate! Siin ristub omavahel kreegivein ja pihlakapüree, ebaküdoonia ja mee-jõhvikaliköör. No kesse niimoodi teeb, et sihandseid asju kokku kallab? Järelmekk paneb peanaha judisema oma ründavalt jõulise magus-hapuga, see lööb palged punetama nagu ebaküdoonia toormoosi söömine ... sihuke energialaks käib üle pea kokku, et võiks praegu minna kasvõi puid lõhkuma!
Keskmisest raskema kehaga, nõrgalt karboniseerunud ja kleepja paletiga, magusakas-hapukas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magus-hapuka buketiga MEGATASANDI RÜÜBE! Ei, see ei ole õlu, seda kohe sõna otseses mõttes, kuna teravilja pole mängus olnud, vaid ainult mesi, täpsemalt kogu meekärg. Aga mõdu või õigemini meeveini esindajana lihstalt oivaline näide! Toit siia kõrvale väga ei sobigi, kui siis ehk nt meeglasuuriga röstmandlid.
------------
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment