Peemot

Peemot (Munga, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,5 %vol. Liigimääratlus: russian imperial stout (miks seda sildil polnud?)

Tootjainfo: "Koostis: vesi; odra- ja nisulinnased, kaerahelbed, suhkur; humal (Magnum, Marynka), laktoos, ameerika tammelaastud, bourbon viski (Maker's Mark), Saccharomyces cevrevisiae"

Väike lihtne pudel, mustjas-punasel foonil tehnilise olekuga silt, millel alles lähemal vaatlusel ilmneb kurjakuulutav kass ja kaunis muster :) Tumepruun väheldane vaht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - sitikmust.

Aroom. Ohjahh. Nohhh ... karm noh. Kohe ikka päris karm. Viski ja tamm, pruun rumm ja veidi üleröstitud kaerahlebed. Kookos ja lehmakomm. Veider? Aga meeldiv.

Esmamekk on jämmmme ja sametjas, magus-mõrkjas ja soe nagu töömehe kämmal, mis kiitsaka ajakirjaniku kätt muljub suures sõbralikkusehoos. Keskmaitse ... jebedijee ... misasja see töömees joob ja sööb? No pagan, selle tüübi tööpingil seisab kõrvuti höövli ja oherdiga rummipudel ja viskiklaas, kusjuures vana seletab, et on selle ise kokku keetnud! Puhas roosuhkur ja teravili, mis on läbi torude käinud ja siis tammega tutvust teinud. Lõppmaitse on hapukas-magus ja keelt veidi kruttiv. Tunkedes mees osutub olevat tõeline isemõtleja ja leiutaja, gurmaan ja hullunud teadlane ühes isikus - no siukest keelekaste juba päälinna baarides ei pakuta, kas pole, mh-ah? Järelmekk sunnib noorukest ajakirjanikuvibalikku juba seinalt tuge otsima ning mõtlema, et kas ma nüüd sihukeseks jäängi? See vaniljene ja tammine, soe ja ilmselgelt purjus rüübe sunnib ettevaatlikkusele, kuid juba on hilja :)

Tummise kehaga, nõrgalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga Napakas Megarüübe. Niimoodi õlut ei tehta! Niimoodi tehakse ... nomaieteamida ... no näiteks murtakse mehi ja tammelaudu. Digestiiviks sobilik klaasike, soovitav tarbida värskes õhus ja kinnisilmi.
---------------
pilt isetehtud