Tootjianfot otseselt pole, RB's on aga kirjas nii: "Marketed by A. Le Coq, produced by unknown brewer in EU." :)
Keskmist kasvu pudel, klassikaline õllesildine kujundus. Valge vaht täidab üle poole klaasist ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on odava masslaagri moodi, lisaks häirib vähene keedumuna taoline vine.
Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-hapukas. Keskmaitses võimendub hapukas pool. Lõppmaitse lisab tsipa mõrudat ja maitsepilt muutub isegi täiesti meeldivaks. Järelmekk aga rikub selle hetkelise ilu ära, tuues sisse plastiku ja plastiliini elemendid.
Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-hapukas-mõrkjas-hapuka buketiga üsna mõtetu rüübe. Milleks luua kahetuhande kahekümnendat odava masslaagri klooni? Jääkülma pubiõllena täidab ta oma funktsiooni ära, lihtsalt vana Gambrinus ei oska sellest küll mingit rõõmu näha
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment