Tootjainfo: "Räägitakse, et kohates pööripäeval libahunti, kingib too igavese elu hinge röövimata. Proovi järele, kas iidsed legendid vastavad tõele! Kerge, tume ale-tüüpi õlu, kus tugevalt röstitud linnaste omapärane kohvine ja meeldivalt kõrbenud maitse murrab läbi igas sõõmus kuid ei murra maha."
Väike purk, sildil heitlus-stseen libahundiga. Kollakaspruun sõrmepaksune vahukiht on mõõdukalt püsiv. Õlle värvus - tuhmilt punakas-pruun. Aroom on hapukas, leivane, röstine ja kohvine.
Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-kreemine ja tihe. Keskmaitse muutub veidi mõrkjamaks, röstisemaks, kuid pealiinina jätkuba magus pähkline kreemisus. Lõppmaitse on suti hapukam, pihlakate ja kibuvitsa nootidega. Järelmekk on magus, nüüd juba kaneeli ja piimašokolaadiga tuunitud stritsli moodi.
Keskmisest veidi raskema kehaga, vähekarboniseerunud ja kreemise paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-magusa buketiga HEA taseme rüübe. Stiilimääratluse osas on küll asi segane, suutunnetuse järgi pakuks balti porterit ning sellena on ta täiesti OK
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment