Kalamees (Veldi, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA", hinnang pole veel välja kujunenud. Sellise alkoholitaseme puhul peaks siiski kirjutama "session IPA"!?
Tootjainfo: "koostisosad: odralinnas, rukkilinnas, vesi, suhkur, pärm, humal"
Väike lihtne pudel, sildil pruulikojale omane haugsarveline põder, seekord sinisel foonil :) Jämeda sõrme paksune valge vahukiht püsib väga kaua ning haakub mõnel määral ka klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt tumekollane.
Aroom on ... eee ... kummaline. No kohe ei oskagi öelda, mida see meenutab, mingit kuivatatud puuvilja ja ürte ja keedetud köögivilju ja veel midagi. Kummaline magus-mõrkjas segu, millelele ei oskagi nime anda. Kuivatatud vaarikad ehk?
Esmamekk on kergepoolse kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse viskab sisse jälle sellesama kummalise nätskevõitu magususe, millel on kaudne seos vaarikatega. Lõppmaitses meenub, et lõhnas kõditas nina kerge suitsune noodike, nüüd on see mõrkjas-kõrvetatud mekike ka keelel tunda. Järelmekk on hapukas-mõrkjas, nätskevõitu ja samas siiski meeldiv.
Kergepoolse kehaga, mõõdukalt karbonniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapuka buketiga veidravõitu rüübe, mille algne kummastav lõhna ja maitse kooslus muutub lõpuks siiski vägagi meeldivaks. Igatahes IPA's on seda jooki keeruline pidada, omamoodi session IPA'ks ehk maksimum.
-----------------
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment