Tootjainfo (guugelttõlke abil): "The best and the best parfait at the tempo!"
Väikest kasvu pudel, pruulikoja tunnusalasi seekord peedilõikude taustal. Roosa sõrmepaksune vahukiht kaob kiirelt ja jäljetult. Õlle värvus - kirkalt helepunane.
Aroom on lahedalt veider - soolane kuivus on kaugelt tunda, hapukas marineeritud peet ja muruvärske basiilik moodustavad kokku sellise naeratamapaneva kombo, et lase aga olla :)
Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja julgelt soolakas-hapu. Keskmaitse - toore (just toore, mitte keedetud!) peedi magusus ja basiiliku eeterlikkus paneb mõtlema, et kuidas oleks teha salatit toorest riivpeedist ja ürtidest? Lõppmaitse muutub mõrkjamaks ... ja samas kuidagi läägevõitu magusaks, pannes üllatunult klaasi vaatama. Järelmekk ... no ütle nüüd seda aju võimet enesepettuseks ... miks ta joonistab siia köömneid, mis ju marineeritud peedi juurde nii kenasti sobivad?
Keskmisest raskema kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, soolakas-hapu-soolakas-mõru-hapu-magusa-läila-mõrkjas-hapu-ürdiliku buketiga Friigikas. Mõnusaimast mõnusaim friigikas, tuletades taaskord meelde, KUI suurepärane põhi võib olla gose erinevate maitsekombode ristamiseks!
---
üilt isetehtud
No comments:
Post a Comment