Toojainfot pole leida.
Pühaste keldrist kaasa ostetud purk, tehniline silt. Kollane vaht täidab üle poole klaasist ning püsib ülimalt kaua, haakudes ka tihedalt klaasiseintele. Õlle värvus - mehuselt oranž. Aroom on magus, ananassi ja laktoosi, mandariinimarmelaadi ja vana männivaigu segune.
Esmamekk on raske, magus-mõru ja marmelaadilik. Keskmaitse - magus, laktoos, glükoositabletid, ananassikommid ja linnupiim. Lõppmaitse - mõrkjas-magus, mandariinikoortest keedetud tsukaad ropu koguse suhkruga. Järlmekk - nelgiteradega pikitud ja suhkrusiirupis keedetud mandariin, mis on seejärel valge rummiga üle kallatud.
Ülevõllikas. Lihtsalt roppu moodi liiga palju kõike ... aga vaimustada ei suuda. Jah, ta on üsna korralikult humalane ja tajutavalt (ent mitte torkivalt) kange, aga tasakaalust väljas magusa suunas. Triple IPA'de tüüpiline esindaja selle sõna veidi igavas võtmes. Jah, nii saab teha, kuid milleks? (törtsuke haput külge oleks asja paaaaalju paremaks muutnud - vt Viikingi karje)
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment