Toojainfo: "A special version of Dekadents aged in Haiti rum barrels."
Väike lihtne pudel, hõbesilt ja vahakael loovad kõrged ootused. Mustav vaht taandub sõrmepaksusest kirmeks. Õlle värvus - roppumoodimust.
Aroom. Öööööö. Sellest ööst rääkides ... või siis sellest õllest rääkides tuleb esimesena meelde ööööööö. See meie parim aeg, mil dekadenteeruda. Dekantseeruda. Detsembriks valmistuda. Õnnis ja ilus, magus ja raske, täis mõtteid ja mõtiskelu.
Esmamaitse. Rummirosinad. Öised rummirosinad tumedates pihkudes, millest nopivad neid punavad huuled. Nagu öökülm nopib pohli punaseks ja õunu magusaks.
Keskmaitse. Vaniljetinktuur kohvikleidis. Kohvineidis. Kohvitäidis.
Lõppmaitse. Kas sa oled korstna otsas istunud? Nii umbes kesköö paiku, kui korsten on veel õhtusest kütmisest soojakumane. Vaadanud katuseid, öiseid ülelendlevaid linde ja naabermaja kassi, kes täiesti mõistvalt näib sulle tollelt katuselt sabaga põgusat tervitust saatvat. Et oled märgatud ja mõistetud. Hääletult.
Järelmekk. Ploomipoogen. Täiesti poogen on neist, kes all tänaval. Nemad ei oska sind näha. Sinu jaoks on vaid tähed. Ja pilved. Ja too kass. Ja jahedaks kiskuv tuul, mille tõttu sa istudki korstnal, istmik tahmane, kuid soe.
Pikutiparalleelne. No vana Gambrinus ei tea, kuidas tähistada jooki, mis algab täiusest ja lõpeb dekadentsusega. Või oli see vastupidi. Pühaste rahvas, see klaas on teie terviseks!
-----
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment