Tootjainfo: "Pyment
Pale Malt linnased, mesi, agaavisiirup, kuusevõrsesiirup, viinamarjamahla kontsentraat, Simcoe humalad, White Lab (705) pärm"
Huvitav lisadetail - avastasin keldrist selle isendi, mille tootmisaastakse on 2015. Miks ma olin selle ilma maitsmiseta kõrvale pannud, ei oska öelda ei mina ega pruulmeister. Võimalik et see anti minu kätte sõnadega: lasta veel küpseb veidi järele.
Väike silt, tehniline, samas esteetiline kujundus. Ilmnes et pruulmeistri nüüdne soovitus avada ettevaatlikult oli kohane, sest vahujuga vupsas pudelist välja, kuid klaasis kadus hetkega ja jäägitult. Joogi värvus - kirkalt vaskse varjundiga kuldne. Aroom - vaimustavalt sügavkuldne segu meest ja metsast, kuusevõrse lisand sobitus siia lihtsalt oivaliselt.
Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja kihisevalt magus-mõru, veidi keeleotsa torkiv ja õrnalt kuusene. Keskmaitse - braggoti magusus ja karamellisus ning kuusevaigu kombinatsioon on lausa hunnitult ilus ja päikeseline. Lõppmaitses - ehkki agaavisiirupil mingit väga säravat iseloomu ei ole, ütles aju enesekindlalt, et JAA, see siin on ju agaav ise! Järelmekk nihkub taas mõnusalt mõrkjamasse, puidusemasse serva, otse vanasse kuusevaiku kaelakuti sisse
Keskmisest raskema kehaga, vähekarboniseerunud ja siidise paletiga, magus-mõru-vürtsika-hapukas-magus-mõru buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Tõsi küll, viinamarjalisand (mis teeb mõdude alaliigist melomelist spetsiifilise nähtuse nimega pyment) on kas aegade jooksul tuhmunud või juba algusest peale mõtteline, seda ei oska öelda, kuid kõik muud komponendid oli äratuntavad ja kuusesiirupi kasutamine säherduse joogi valmistamisel lausa geniaalne! Hinnata paraku seda, et kas 9 aastat keldris hoidmist on asjale hästi või halvasti mõjunud, ei oska, sest varasemat hinnangut kirja pandud pole. Ja järgmist ka ei tule, sest enam pole :)
---
ei ole saadaval
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment