Sangaste, (Pühajõe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7% vol. Ratebeer ei tunne veel jooki, tootja enda liigimääratlus: rukkiõluTootjainfo: "Sisaldab Sangaste rukkilinnaseid ja odralinnaseid.
Kui tsiga rüä seenkäüma õpp ei tä sis inämb karjan püsü"
Väike lihtne pudel, sildil Sangaste loss ja krahv. Õrnalt kreemikat karva sõrmepaksune vahukiht on vääääga püsiv. Õlle värvus - uduselt kuldoranž. Aroom on raskepoolne, leivane ja pihlakane.
Esmamekk on väga tihke, lausa veniv ja magusakas-hapukas. Keskmaitses tugevneb veelgi see rukkiõllede omapärane venivus - vana loo kohaselt pidada puhtalt ainult rukkist tehtud õlu niivõrd tihke olema et juga tuleb kääridega pooleks kaksata. Paks pihlakaveinine kisseljas vedelik meenutab pigem marmelaadi kui õlut :)
Lõppmaitse on aeglane, tigujas ja mõtlik, liikudes tasahilju õhtu poole ... sest vaata lossikamina ees istudes on niiiii meeldiv vaikselt mõtiskleda. Punasest puidust seinapaneelidel rippuvad jahitrofeed heidavad lakke tontlikke varje, pannes meenutama vahvaid jahiretki ja lustlikke järelpidusid. Järelmekk on raskelt mõrkjas-hapukas, oma seisukohtades veendunud ja jäärapäine. Ega siis ei peagi ju kõigile meeldima, peamine on oma asja ajada.
"Raske kehaga" ei ütle nüüd selle õlle kohta küll mitte midagi. Kliisterja kehaga? Liimja paletiga? Mõrkja-hapukas-magusakas-mõrkjas-hapuka buketiga. Kuid igatahes FRIIGIKAS. Oi see on õlu mis teistest erineb ... no ja Gambrinusele säherdused erisused meeldivad. Normaalne ehk tavapärane pole see rüübe kohe teps mitte. Sestap ennustab Gambrinus vääääga vastakaid arvamusi, kuid igatahes müts maha pruulmeistrite ees, kes säänse asjaga julgesid eksperimenteerida. Huvitav, kui palju siin rukkilinnaseid mängus on?
-------------------
pilt isetehtud
Rukist on 53%!
ReplyDelete