WIII (Westvleteren, Belgia) pdl 0,33 l. alc 8,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Belgian Strong Ale" ja hinnang 100 punkti!!!
Eee .... aga miks ei võiks see õlu kanda "dubbel" liigimääratlust?
Tootjainfo: "Trappist Westvleteren Acht (donker)"
Väike reljeefkirjega pudel, ei mingit silti, minimaalne info korgil. Absoluuutselt ületamatu näide sellest, kuid tegijad ei vaeva end fäänside tulede ja viledega, vaid toodavad lihtsalt umbehääd õlut!
Kollakas sõrmepaksune hõre vaht kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - vähese hõljumiga tume kirsipunane.
Aroom on magusakas-vürtsikas. Kommisuhkur ja röstpähklid. Belgia pärmi estrid ja mandel. Veidi melassi ja vahtrasiirup. Kuiv ja mõnusalt ergutav.
Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas. Keskmaitse ... ooo see on pidulik, sädelev ja karge! Vürtsikas-kuldne päikesekiir kuldab hämarat kirikut, tuues pimeduses välja pingile unustatud palveraamatu, mille hõbedased kirjad nahkkaantel on veidi tuhmunud.
Lõppmaitse. Ohhh. See õlu ehitab endale üha uusi korruseid ja alkööve juurde, sest on ju vaja ära mahutada need uued ja uued palverändurid, kes tulevad täiuse juurde. Uskumatu kui kompleksne võib üks dubbel olla! Kuivatatud kirsid ja kreeka pähkel, veidi vaniljet ja luulena kõlav palvepomin.
Järelmekk segab täiesti fenomenaalsel tasemel kokku pehmuse ja kuivuse, magusa ja vürtsika, hapuka ja mõrkja - kõik on võimsad ... kuid harmooniliselt vitraazhi sobivad!
Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-vürtsikas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga MEGATASANDI RÜÜBE!! Parim dubbel, mis Gambrinuse käest on läbi käinud! Ei mingeid suupisteid siia juurde! Või noh kui väga tahate, siis ehk röstitud mandlid ja tumedad rosinad.
----------
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment