XII

XII (Westvleteren, Belgia) pdl 0,33 l. alc 10,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Abt/Quadrupel" ja hinnang 100 punkti!!!

Tootjainfo: "Trappist Westvleteren Acht (donker)"

Väike reljeefkirjega pudel, ei mingit silti, minimaalne info korgil. Absoluuutselt ületamatu näide sellest, kuid tegijad ei vaeva end fäänside tulede ja viledega, vaid toodavad lihtsalt umbehääd õlut!

Õlle värvus - kirkalt (no ehk minimaalse hõljumiga) tumepunane.

Aroom. See on hunnitu. Magus, kuid mitte liialt. Mõõdukas-mõtlikult vürtsikas. Pehme ja toekas, sõbralik ja leebelt naeratav. Kuldsed rosinad ja kuivatatud virsikud. Suhkrumandlid ja kaneel. Karamell-koorikus pähklid. AveMaria. 

Esmamekk. See on mõnusalt täidlane, pehme ja toekas, sõbralik ja lohutav nagu preestri käsi su õlal.

Keskmaitse. Portveinis leotatud rosinad. Pähkliliköör. Kerkokella kaja, mis ka puisema talupoja paneb kuhugi kaugusse vaatama ja siis umbusklikult mühatama. 

Lõppmaitse. Kui te arvate, et usukuulutajad pattu ei tee, siis mõelge uuesti. Ei pole miski neile võõras, peekritäis õlut paastu ajal - no see on ju kõikse jummmalale meelepärasem asi, mida saab välja mõelda. Eriti veel, kui selles leidub rummis leotatud virsikuid ja siiipsuke suhkruingverit.

Järelmekk. Uhhhh. No kuidas kirjeldada eneseusku? Seda kõige õigemat usku, mis siinilmas inimeselapsele on antud. See mis paneb sind tegema üleelusuuruseid tegusid ilma hetkeksi kõhklemata ... või siis vähemalt seda kõhklust välja näitamata? Sest vaata see jook on parim tõestus sellele, et aadamapoeg ongi ise jumal. Lihtsaimatest asjadest maamuna peal võluda välja täius ise ... no see on ju jumalik, kas pole? Ja võtke seda viimast lauset kui kokkuvõtet. Adjöö. Gambrinus nurrub nüüd vaikselt.
----------------
pilt isetehtud