Tootjainfos on kirjas "roqeforti hallitus ja pirnimahl"
Väike pudel, sildil sinihallitusjuustu tükid. Tumedapoolne pruun vaht täidab kolmandiku klaasist kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - täistõmmutumemust.
Aroom - nohhhh selline korralik röstine ja magus stout, millel on vähene juustune vine tõepoolest aimata.
Esmamekk - raskepoolne ja magus, isegi imal-melassine. Keskmaitse - magus-hapukas, röstine, pigem rammusa balti porteri laadne.
Lõppmaitse - kerge mahlane foon siin õlles võib ju isegi olemas olla, kuigi pirnimahlal pole kuigi suurt iseloomu.
Järelmekk - magus-hapu, läägemagusalt poolpehme datli ja samas nästkusastmes viigimarja oma, korrali annus röstlinnaseid ja väike tiba ka kõrvetatuid toob üldise jämemagusa taseme veidi alla.
Raske kehaga, vähekarboniseerunud ka õlise paletiga, magus-hapukas-MAGUS-mõrkjas-magus-hapukas-magusa buketiga nii ja naa rüübe. "Pastry stout" - jaa sellena on ta isegi väga ÜBER. Roqueforti juustu/hallituse (ja puhtalt eputamise pärast pirnimahla) lisamise mõttes ei vasta varasemate sama koja hulluste poolt üles köetud ootustele. Aga tegelikult see ongi normaalne, sest tegelikult ai saagi loomsed produktid ise mingit erilist maitset õllele edasi anda, kui pole just tegu kontsentraatidega (nagu nt krevetipasta või kalakaste või heeringamarinaad)
---
oksjonikraam ainult
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment