Väike pudel, sildil lehm-mesilane. Vahtu sisuliselt ei teki. Joogi värvus - kahkjalt valkjaskollane.
Aroom on tõsiselt kummaline. Et ühest küljest on siin või tegemisel tekkiva vadaku selget iseloomulikku lõhna ja teisalt mõdu enda hapukas-vürtsikat sära. Kokku on see aga sellise veidra piiri peal, mis oleks nagu peaaegu eemaletõukav, aga samas jube huvitav kah :)
Esmamekk - emmmmhhh ... nohhhh ... ähhhh. Soolakas-magus ja ülikummaline
Keskmaitse - ebard. See jook on ebard sellisel moel, et silmad tõmbuvad ebameeldivusest kissi ja samas kõrvad liiguvad uudishimust edasi-tagasi.
Lõppmaitse. Öäkkk vist? Läilasuseni magus juust?
Järelmekk. Õõõõõõõõõõõhhhhh. Juustune, vanade sokkide mõttes. Määndumamineva nädal tagasi niidetud muru meenutusega.
Värdjas. Täiuslik värdjas. Kui hea mõdumeister poleks hoiatanud, siis oletaks et tegu on halvaks läinud vadakuga. Aga samas ... võdin piki selgroogu ... see väärakas on ka kütkestav!
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment