Triple IPA (Anderson's)

Triple IPA (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 11,5 %vol. Liigimääratlust ei hakka kordama

Tootjainfo: "Simcoe"

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus. Sisuliselt olematu vaht. Õlle värvus - kirkalt oranžika helgiga kuldpruun. 

Aroom - oi see on mõnus! Nõrgapoolne (mida kolmikIPA puhul võiks imeks panna) kuid nüansirohke. Miskipärast ronib pähe võrdlus sidrunikeeksiga, kusjuures ... täistera odrajahust tehtud keeksiga! Kuivatatud õunad, pihlakas ja sidrunikoor ühtekokku veidi pudruse linnasetihkusega ... huvvvvvvitav ja meeldiv segu.

Esmamekk. No öelge nüüd, kuskohast jookseb piir triple-IPA ja humalase odraveini vahel? Ei olegi? No nii ma arvasingi! Ja see siin on üks sigahea odravein, kas teate! Hummmmalane oddddravein, mmmm.

Keskmaitse. Jummel-summel. Nätske, mütakas, nätakas ja kaelalangevalt soe ning sõbralik. Vana sõber, keda sa pole ammu näinud ning kes end taaskohtumise puhul on vinti võtnud. Nagu sa isegi. Meenutused vanast heast ajast ja üheskoos vaikimine. 

Lõppmaitse. Kas mäletad, kuidas koolitiigi jääl sai kevadeti parvetatud ja mõnikord põlvini märjaks saadud? Ja see karamell-kissell kooli sööklas, mida kõik kaameli tatiks kutsusid, kuid mida me söögivahetunni lõpus sisse vohmimas käisime!

Järelmekk. Mõnikord on mõnus. Võtta kamraadiga päevaks juhe seinast välja ja tiksuda mööda kõrtse ja vanu mälestusi. Jaaaaa-jaaaa, kas mäletad seda hiidrindset geograafiaõpsi? Ja popipanemist, et minna paadiga jõe peale, kolmeliitrine lahtise lurr-õlle purk kaasas?

MEGA. Karbot pole olla, jah seda küll. Kuid ikkagi. Seda tuleb teha rohkem. Tõsi küll, ilmselt sobiks nimeks pigem "humalavein"

---------

pilt isetehtud