Tootjainfo: "Retsepti nägi ette kogu õlle jaoks pruuniks röstitud baaslinnast (100% linnastest). Tänapäeval sellist pruuni linnast, mida saaks 100% linnaste kogusest kasutada, kahjuks ei valmistata. Sellepärast koosnes retsept 90% kahest erinevast võimalikult tugeva röstiga baaslinnasest ning 10% pruunlinnasest (kõik odralinnased). Keedus lisasime Ingverit, ubalehte, kadakat ja natuke saksa humalat (Tettnanger). Pool partiist kääritasime laager-tüüpi pärmiga ning teise poole kölsch ale pärmiga." Üldiselt: tegemist on ühega nö ajalooliste õllede taastootmise projekti pilootpruulidest.
Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus. Sõrmepaksune tumekollane vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - tuhmilt sünkjas mustjaspunane. Aroomis on üsna julgelt tunda ingverit, selle tagant aimdub ka kadakat ja hapukat rösti.
Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja mõrkjas-magus ning kergelt vürtsikas. Keskmaitse - kadakaleib ja suits, magus ja mõrkjas. Lõppmaitses lööb üles üsna tugeva pärmise noodi, see mattub aga kohe hapuka-kohvise rösti ja vürtsika ingveri taha. Järelmekk muutub aga üllatavalt intensiivselt magusaks, meenutades kõrbemise piirini karamelliseeritud suhkrut.
Keskmisest suti raskema kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, mõrkjas-magus-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusa buketiga HEA taseme rüübe. Ingverit on liiga vähe, et olla ingveriõlu, kadakat on veel veel vähem, ubalehe kohta ei oska midagi arvata ... aga omanäoline on ta siiski. Kui siia juurde rääkida lugu, et "retsept on pärit aastast 1844", siis oleks ka müügiargument olemas.
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment