Tootjainfo: "A Mexican campfire-inspired Imperial Stout brewed with Ancho Mulato chillies and aged in Tequila and Bourbon barrels"
Väike lihtne pudel ja vahakael, sildil kaootiline värvidemäng. Mustjaspruun kerge vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - etteaimatavalt must.
Aroom. See võtab nüüd aega. Aega nuusutamiseks ja järelemõtlemiseks. Kas olete proovinud tõsiselt vana juustu dippida mee ja/või viigimarja-mee segu sisse? Ning teha seda lõkke ääres, mille kohal te säristate krõbedamaks suitsusinki?
Esmamekk. Uhhh. Magus. Maruliselt magus ... aga samas ka viigimarjalikult (nüüd värskes mõttes) hapukas. Ja vürtsikas. OOoooJJJAaaa. See vürtsikas soojus võtab veidi aeaga, aga seda meeldivam ta on!
Keskmaitse. Naeratus. Veidi suitsune naeratus. Noh umbes selline nagu oleks lõkke kohal soojendatud kruusist rüübanud suistumaitselist kakao-kohvi, millesse on mõni tšillihelves pillatud ja surakas rummi sisse kallatud.
Lõppmaitse. Jopppenpuhh ja jopppakolla. See energiakogus siit klaasist võiks sulatada mõne väiksema liustiku. Suitsutatud suhkur. Šokolaadi-sõstra-glasuuriga mopitud grill-liha.
Järelmekk. Muahhh. Uhhh. Peale seda klaasitäit võib minna karu peale karjuma. Või siis hingeõhuga lumekellukesi soojendama. Või pihkude vahel pohlamarju samblast üles sulatama. No ühesõnaga midagi jaburat, aga meeldejäävat tegema.
GIGA! Veidi friiklikult gigatase. See ei meeldi paljudele. Kohe väga paljudele. Aga vaata ÜKSKÕIKSEKS see jook ei jäta.
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment