.jpg)
Tootjainfo: "A fruity Double Ipa with Mosaic, Chinook and Citra Hops"
See on nüüd vist küll esimene õlu, mida vana Gambrinus asub hindama neljandat korda, sest tegu on jälle uue pruuliga, mis nüüd ka jälle veidi nihkunud kraadiga. Kõigi kolme eelmise korrag võrdlemine on keeruline, kuid panen siia viited 2015, 2017 ja 2019.a kirjeldustele. Proovin alguses lihtsalt läheneda nagu uuele õllele ja siis tagantjärele visata ka võrdlev pilk varasematele.
Eraldi kiidusõnad selle eest, et nii RB's kui UT's on tekitatud uued kanded märkega 2022-
Seega, purk väike, silt sarnane :) Kreemikat karva vaht täidab suti üle poole klaasist ja tardub sellesse kauaks. Õlle värvus - kirkalt kuldpunakas merevaik. Aroom mõrkjas-magus, üleküpsenud mango ja komposteerumisele läheneva virsiku nootidega.
Esmamekk on raske kehaga ja tummiselt mõru-magus, mangomehu ja vana männivaigu ristand.
Keskmaitse on mõrumasse külge kummuli, ehkki seda mõruvankrit üritab virsikukompott üles vinnata ja kuhugi ebakindlal sammul ülekoormuse all ägisedes liigutada
Lõppmaitse avastab hapuma, vaigusema ja kleepjama horisondi, riputab sinna nagu takjapaela külge pihlakavaniku ja mõned kuivatatud arooniamarjad, mätsides keelekülgi mustsõstraseemnete ekstraktiga.
Järelmekk - mägimagus lödiküps mangone foon on vaid aimatav, selle eest seisavad seinana suira ja saialillatinktuuri ahelikud, põdrasamblatee esimene leotis miiniväljana kõige alguses.
MEGA. MõnusMagusMõru jämeIPA. Kolmest varasemast pruulist on see ehk kõige rohkem teise ja kolmanda vahepealne, sidudes algset möirgavat puuviljasust ja hilisemat raskemeelset puidust-kanarbikust paarikest kaunisse kaksikpaati, andes neile mõlad kätte ja suundudes ülesvoolu rügama. Ohked, et "see-on-täpselt-seesama-mis-ta-varem-oli" pole õnneks õigustatud. Kui oleks sama, siis nihkunud skaalal oleks ta nõrgem kui varasem kogemus. Kuna tundub sama hea, siis järelikult on parem. Või lihtsalt teistsugusem. KUID! Igatahes hetkel võimsaim topeltIPA riiulis.
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment