Backwoods Bastard

Backwoods Bastard (Founders, USA) pdl 0,33 l. alc 8,5 %vol. Liigimääratlus: scotch ale aged in oak bourbon barrels. Ratebeeri hinnangul 100 punkti!!!

Tootjainfo: "Big and delicious for your ’perty mouth. Expect lovely, warm smells of single malt scotch, oaky bourbon barrels, smoke, sweet caramel and roasted malts. A bit of earthy spice and a scintilla of dark cherries. It’s a kick-back sipper made to excite the palate.
50 IBU"

Väike õlakas pudel, sildil keegi Gandalfiga väga sarnlev puuraidur. Kreemikas sõrmepaksune vahukiht kaob küll kiirelt kirmeks, kuid see-eest haakub tugevalt klaasiseintele. Õlle värvus - sügav rubiinpunane.

Aroom ... jjjaaaaa ... juba poole meetri pealt on tunda tammevaadi imetegevat toimet ... seda raskelt õilsat, sametist ja puidust väärikust oleks keeruline mitte märgata. Ja kui te veel oma vääritu nina sellesse klaasi torkate ... siis te saate aru miks mõni asi on lihtsalt KOLM KORRUST KÕRGEMAL kui teine. No lihtsalt sünnipärase väärikus ja hea lastetoa tõttu mõjub mõni tegelane aadlikuna ka siis, kui ta üritab inkognito külakõrtsis mugavat äraolemist otsida. Portvein, šerri, metskirss. Tamm. 

Esmamekk on raske. No lihtsalt ja väärikalt raske nagu kullakang. Ja magus-hapukas kui šerri või ploominalivka. Väärikas ja aeglane.

Keskmaitse. Oehh. No mis ma nüüd tegema pean? Uusi sõnu leiutama??? No kuidas kirjeldad täiust? parim odravein, mis on näinud bourbonivaati, maitseb alati erakordselt. Mingid ühisjooned ju ikka on - koorevenis, pumat ja valge šokolaad. Aga ikka ja ja alati erakordne. Seekord on meie aadlik avastanud endas ulja ja suuremeelse joone. Visates laiaäärelise kaabu peast, teatab ta kõlaval häälel - täna teen mina kõigile välja! Oi seda mürgilt, mis nüüd lahti läheb :)

Lõppmaitse (ehkki ei tahaks rääkida mingist lõpust) paneb külarahva rõõmust rõkkama, sest lauale kantakse tolmunud pudeleid parima veiniga, mis muidu saksakambrisse viiakse ... ja munalikööri, mis kõrtsmikuproua enda kindla lemmikuna alati leti all leida on. Kuskohast aga kõrtsmik võlus välja vaagnatäie kuivatatud viigimarju, mida takused taadid nüüd ettevaatliku vaimustusega maitsevad? 

Järelmekk leiab meie härrasmehe juba küla vanemate meeste juturingist, kusjuures aadlimees tunneb taaskord, et nende taatidega on tal lahedam ja hubasem aega veeta kui kõvakstärgeldatud poolpeerudega, kes tavaliselt ballide ajal end külje alla poetavad ja vaimuvaeselt üritavad tsitaatidega üksteist üle trumbata. Ah et kuidas see maitseb? Minge metsa, proovige ise ... no kurrrradime hea on noh! Gambrinus tunneb end hetkel nii võlutuna, et ei vaevu isegi sõnu otsima. 

Raskelt elegantse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kleepja paletiga, magusakas-hapukas-kreemikas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapukas-kreemika maitsega GENIAALSELT HEA LUKSUSRÜÜBE! Oima'ivõi, no sinder ja sunder kui sulnis see klaasike on! Muahh!! Parim klaasitäis night-cup'iks. Või kaheks. Sest vaat üle kolme läheb asi käest ära. Parimal moel :)

--------------

pilt isetehtud