Founders Imperial Stout

Founders Imperial Stout (Founders, USA) pdl 0,33 l. alc 10,5 %vol. Liigimääratlus: imperial stout. Ratebeeri hinnangul 100 punkti!!!

Tootjainfo: "A fine companion to end a meal or relax in front of the hearth with, this robust ale will cellar well for years. Brewed with ten varieties of malted barley this stout is extremely smooth, complex and rich in body. We recommend serving at cellar temperature. Sit back and enjoy its richness and complexity, you’re about to drink the ultimate winter warmer."

Väike õlakas pudel, sildil seekord vene impeeriumi vapikotkas.

Juba selle ilmumine rahva ette on omaette rida väärt. Guglunk-guglunk, ilmub õlijalt mulksudes klaasi PIMEKOLEMUST ollus, mis aegamisi separeerub jämepruuniks kitsaks vahuribaks ja öise ookeani karva mustaks vedelikuks. 

AROOM - ohhhh - see lööb juba meetri kauguselt oimetuks, olles pungil täis melassi, šerrit ja portveini. Ettevaatlikult nina lähemale tuues tunned üha tugevnevat pehmet, raskelt nurruvat ja roidunult ringutavat suuuuurt kassi, kes kamina ees tulesoojuses peesitab. Lagrits, kohviliköör, rummis leotatud kuivatatud kirsid. Pehmus ja veendumus omaenda täiuslikkuses paneb su lihtsalt heldima.

Esmamekk paneb pead  vangutama ja ettevaatlikult sõnu otsima. Vau. VAU. VVAAUU!! Tihke, raske, külluslik. Mõrkjas. Magus. Hapukas. Vürtsikas. Ürdine ja ploomimoosine. Neetult meeldiv, kas teate. Ja see on alles algus!

Keskmaitse kohalejõudmine võtab hetke aega, sest see povidlo taoline moodustis liigub aegamisi mööda keelt. Kuid kohale jõudes paneb ta heldinult meie kaslast vaatama ja mõtlema - no kas pole taevataat olnud lahke mõne isendi loomisel? No vaata teda, täiesti mõttetu karvane soolikas seal kaminavaibal, aga no sa ei saa teda ilmetlemata ja silitamata jätta. JÄME ja JURAKAS on see keeletaju, olles lõhkemiseni täis mõrušokolaadi, mandleid ja kakaod, vaniljet ja datli-viigimarja balsamicot.

Lõppmaitse paneb endasse suisa armuma. No misõttes saab üks klaasitäis ... ei lonksutäis olla suurem kui tavamõistes laevatäis keskpäraseid õllevaate? See siin on kontsentraat. Purjus jumalate vemp. Dionüsos ise mugistab õnnelikult naerda, vaadates kuidas Gambrinus väänleb, otsimaks armetuid ja kiduraid sõnu selle joogi kirjelduseks. Sest seda jooki peab kogema omaenda vääritul keelel. Või siis mitte kogema, sest nii on turvalisem. 

Järelmekk laseb meie kaslase moel ikka edasi mõnusalt nurru, nii et majaseinad värisevad. Midagi pole muutunud. Või oot - see elukas on ju veel kasvanud, täites nüüd juba kogu toa, nii et kamin mõjub pelga tikutopsina selle karvase kere kõrval. Mõrkjas-magus-mõrkjas šokolaadipuding ja must rumm, segatuna kokku tõrvase lusikaga. Kohutav? Jah. Aga kurjam kui meeldiv kah.

Tankidiviisi raskuse kehaga, bituumeni tihkuse ja nõrgaltkarboniseerunud paletiga, mõrkjas-magus-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga KOSMILISELT KOLOSSAALNE RÜÜBE! Ühest küljest puhas imperiaalsete stoutide klassika, teisest küljest on see aga aretatud ebanormaalselt üleelusuuruseks. Siia kõrval võiks ehk pakkuda türgi kohvi ja sidruniviilu ... ma küll ei tea miks just sellises koosluses, kuid ma arvan, et hullemaks see asja ei muuda :)

---------

pilt isetehtud