Odensholm (Pinot Noir barrel aged porter) (Põhjala / Lervig, Eesti/Norra) pdl 0,33 l. alc 9,0 %vol. Liigimääratlus: BA porter. Ratebeer tunneb seda jooki, kuid ei oma veel hinnet.
Tootjainfo: "A complex rye porter, aged in Pinot Noir barrels. Odensholm is the Scandinavian name for the Estonian island of Osmussaar, meaning ’Odin’s islet’. Legend has it that the great Viking god is buried on this small island off the northwestern coast of Estonia."
Väike lihtne pudel, mustjashallil sildil näha tuhmunud puusüü. Pruunakas kahe sõrme paksune vahukiht püsib vääääga kaua, haakides end kaunilt klaasiseintele. Õlle värvus - tarduva laava mustjaspunane.
Aroom mõjub mitmekihiliselt - alguses tuleb sutskas teravapoolset hapukat veinilõhna, kuid siis liigub see kõigepealt viinamarjakestade parkainerikkasse maailma ja seejärel veiniviinamarjade kallerdjasse marmelaadsesse massi. Teise plaani tegelasena on laval näha ka tugevalt päevitunud reisumeest, kelle taskutes leidub tolmunud kohviube ja kirsitubakat.
Esmamekk on raskepärane ... ei mitte just päris tavott, aga kugugi vankrimäärde kanti kisub asi küll. No ja mõrkjas-hapuka ja marmelaadisena mõjub ta kah.
Keskmaitse paneb alguses imestama ja siis heldima. Veinide osas tumeda isikuna ei oska Gambrinus seda kuhugi liigitada, kuid klassikalisest porterist on esmapilgul väga vähe ... ehk vaid hapukas kohvine röst. Seejärel tuleb aga tammevaadi imeline mõju (Gambrinus vaid oletab, et kas see on tammest tehtud vaat?), selline pehme, sametjas, vahane ja sume nagu põhjamaine poolöö ... teate see hetk kui valgeust enam ei ole aga kõik asjad justkui kumaks kahkjat kuma. Kontrastsetel lõunamaadel seda nähtust pole, kuid meie siin põhjamaadel oskame hämaruses eri nüanssidest lugu pidada.
Lõppmaitse mõjub lausa luksuslikult. Kas olete proovinud veinis leotatud datleid? Gambrinus ka pole, aga ilmselt täpselt nii nad maitsevad ... õilsalt mõrkjasmagusad ja meelalt magus-hapukad. Meie rändurmees on ilmselt midagi sassi ajanud ja õlle asemel kaasa toonud veini ... või siis need suisa kokku valanud, seejärel mandlipuruga üle puistanud ja lagritsajuurega seganud.
Järelmekk viib segaduse maitsemeeltes täiuseni. Kirsimarmelaad ja viinamarjapovidlo, vaniljekreem ja näpuga šokolaadilaaste. No kes kurat selliseid maitseid kokku segab, tahaks küsida ja siis segajale õlale patsutada ning öelda "tee veel!" Täidlane ja sametine, ohtlikult kergelt joodav ja samal ajal meeliköitvalt elegantne.
Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija buketiga, mõrkjas-hapuka-mõrkjas-magusa-vürtsikas-hapuka buketiga GENIAALNE MEGARÜÜBE! Oikuihea ja isverkuiveider, külluslik ja tagasikutsuv. Kui nüüd just peab mingit suupistet pakkuma, siis võiks need olla veinis leotatud ... oliivid ... ei tea kas sellist asja kuskil saada on?
-----------------
pilt isetehtud
Eesti parim õlu, "peab proovima!" sildiga jook. Kummardused Chrisile.
ReplyDelete