Pime öö

Pime öö (Põhjala, Eesti) pdl 0,33 l. alc 13,6 vol% Liigimääratlus: imperial stout. Ratebeeri hinnang pole veel välja kujunenud.

Toojainfo: "An Imperial Stout brewed for the longest night of the year. Syrupy yet smooth, sweet yet strong. The best way to enjoy deepest winter and brood over the darkness in life."

Väike lihtne pudel, mustjas-hall silt. Selle õlle ilmumine ilmarahva ette on märkimisväärne - tumeda kütteõli taoline ollus mulksub klaasi, tumepruuni vahu eraldumine sellest toimub aeglaselt ja elegantselt. Tõsi küll, see sõrmepaksune kiht pole ka kuigi püsiv. Õlle värvus - no mis siin rääkidagi - õudmust!

Aroom on rikas, oi kui rikas ... kõrbenud linnased, kakao ja kohvi ... õigemini kohvimasin peale jahvatamist. Portvein ja kohviliköör, kakaokreem ja tumedad rosinad.

Esmamekk ... vau ... see võtab põlvist nõrgaks! Raske on väga vähe öeldud. Tontjas-kleepjas nagu hullunud unenägu, magus-mõrkjas ja keeleotsa halastamatult purev. Karm ja mitte-enam-kunagi-lahtilaskev.

Keskmaitse. Einoteate, juba see tunne, kuidas see vedelik (vedelik???) mööda keelt edasi liigub, väärib keskendumist ja järelemõtlemist. Aeglane ja süvenenud ... nagu raamatut lugev prillidega tigu kuskilt lastejoonistuselt. Ja siis tuleb KeskMaitse. Vägev Maitse. Sihuke pohlamoosi ja mustikamee (muuseas, sihuke mustikate ja mee segu on ilgelt hea) ning ürdilikööri kokkusaamise puhul tekkinud ummistus, et enne läheb päev looja, kui need tegelased omasoodu edasi liiguvad. 

Lõppmaitse. Oooodin ja Hosianna. Nomidanadteevad? Niimoodi ju ometigi ei saa. Miks? Juhmistunud pilguga klaasi vahtimine ei tee asja lihtsamaks. Kreebus. Miks ma ei saa lahti mustikamee dežavuust? Pohladega tehakse ka. Aga see ei puutu ju asjasse?

Järelmekk. Sulasamet ja toornafta, tubli lonks musta rummi ja lusikatäis melassi. Kolm kübaratäit mustikaid ja näpuotsaga vaniljet.  Huvitav on see, et korraks tuntav alkohol kaob keeletajus väga kiirelt, aga maos valgub laiali reetlik soojus.

Mis ma nüüd siis pidingi ütlema? Luksuslikult ja lollakalt raske kehaga, nõrgalt ja vastu tahtmist karboniseerunud õlise paletiga (no kes see siis naftat karboniseerib?), magusakas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-magusakas-hapukas-magusaka buketiga KOSMILISE taseme kolmekordsete pagunitega uskumatu rüübe. Ei noh, kui varastada, siis miljon, kui teha imperial stout, siis selline mis klaasist vaevu välja voolab. Need Põhjala poisid on hullud. Kõik eraldi ja eriti veel kokku panduna. Gambrinus pole kindel, kas sellist vedelikku ikka veel õlleks tohib tituleerida? Linnaseliköör oleks RAUDSELT kohasem sõna. Toidusoovitustega minge metsa. Ja olge seal hästi tasa, sest see pole teie kodu, kus te võite lollusi õlle kohta kokku puhuda.

---------------

pilt isetehtud