Russian Imperial Stout (Ridgeway, UK) pdl 0,33 l. alc 10 %vol. Liigimääratlus: RB pakub "imperial stout" ja hindeks 95 punkti!
Tootjainfo: "Ridgway Brewing's Imperial Russian Stout is brought to you by Master Brewer, Peter Scholey and is a devilish delight to behold. It has coffee and burnt caramel on the nose with some liquorice and dark chocolate. On the palate it is smooth with sweet nuttiness, spice, bitter chocolate and dark fruit.
All three Ridgeway Imperial Beers use the same Henley on Thames ale yeast strain and yeast is the major driver of flavour in these strong beers. They are all dry hopped with English whole hop and they all undergo a lengthy period of warm conditioning in tank prior to bottling in the same way that a traditional lager used to.
Their Imperial beers carry no best before date and are expected to mature and change gracefully if carefully stored. Bottles are therefore vintage labelled with each bottle individually numbered."
Väike lihtne pudel, ümmargune vintaažlik silt kannab mh ka venekeelset infot mälestusena sellest ajast kui inglise pruulikojad vene õukonnale ekstrakangeid õllesid tegid. sellel pudelil on ka kirjas, et tegu on 2012.a villitud pudeliga nr 8793.
Kreemikas sentimeetrine vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt sügav mustjaspunane. Aroom paneb su lihtsalt sulama ja naeratama ... muidugi juhul kui sulle meeldivad kuivatatud viigimarjad ja datlid, portvein ja kohvikreem.
Esmamekk on ohhhh kui raske kehaga, suisa naftalik, et mitte ütelda siirupjas ... selline tiiiihke ja tiine, keelt vati sisse mähkiv ja samal ajal sulekesega igat maitseerku kõdistav. Magusakas, veinilik ja kergelt lagritsane.
Keskmaitse. Sammumeie ... oi see on nüüd küll täius ise. Selline täidlane, Rubens'lik ja külluslik nagu barokiajastu kustniku maal, kus tontsakad inglid kallavad küllusesarvedest lauala puuvilju, nii et need veerevad veinipudelite, likööriklaaside ja mahlase hirveprae vahele.
Lõppmaitse kogub end pisut ja üritab asjalikum olla. Tõsi küll, ainult niipalju, et seekord on maalil tammevaat, vaniljekaunad ja lagritsajuur, mis on pistetud tumepruuni kanarbikumee kausikesse. Aga selle ümber kõlab ikkagi mandoliinitinin, kahtlaselt ülemeelikud naerupursked ja allasurutud elevusega räägitud riivatud klatšilood.
Järelmekk valgub raskelt üle pildiraami otse meie endi keskele. Või siis oleme me ise juba sattunud teisele poole lõuendit, peas laiaääreline ja pikasuleline musketärikaabu, ühes käes mõlkis kann täis kuningakojast annetatud õilsaimat nestet, teine käsi mõõgapidemel ja ümber ustavad semud ning muu lõbus rahvas. Sest vaata, täna olgu pidu, kui isegi homme ootab meid lahing. Ja eriti siis, kui ootab meid lahing!
Rrrrrraskekehaline, nõrgalt karboniseerunud ja kleepja paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika-mõrkjas-magusaka buketiga M.E.G.A.RÜÜBE. Oehh no on ikka maiseid mõnusid, mille järel pole ka raske taevaste manu minna. Aga enne tahaks ikka need va maised kõik ära proovida :) Viigimarjadega koos veinid küspetatud küülikut tahaks!
-----------
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment