Tuesday, January 6, 2015

Black Ink And Blood

Black Ink And Blood (Mikkeller, Taani) pdl 0,75 l. alc 16,5 %vol. Liigimääratlus: imperial stout. Ratebeeri hinnang 86 punkti.

Tootjainfo: "A co-lab beer with our buzzing friends from Crooked Moon Tattoo, Jacob and Jonas. Imperial Stout brewed with raspberries"

Kopsakas pudel on mähitud paberisse. Pudeli enda silt on ... hmm ... üsna seletamatu, ühendades miskit tehnilist jubilat ja humalaid, lisaks sellele tindiplärakaid :)

"Muglunks" - see on heli, millega tuleb seesinase rüüpe kirjeldamist alustada. Ei tegelikult veelgi varasemast, sest Gambrinus on tundnud selle õlle ees sihandset aukartust et on avamist muudkui edasi lükanud. Need paar korda, kui jooki on saanud koos kamraadidega proovida, on jätnud uskumatu mulje. Nüüd siis sai vaim valmis pandud, et ihuüksi koletisega rinda pista. Sest koletis tema on, maitsekoletis.

Niisiis, "muglunks". Klaasi laskub pimedus. Täiuslik. Pimeduses tekib pruun vaht, mis tardub 3/4 klaasi täites, jättes vastutahtsi taandudes klaasiseintele tugeva vahupitsi.

Aroom. AROOM. Nüüd tuleb pidada pikk dramaatiline paus. Sest see on GIGANTNE! Vaarikamoosi olete teinud? Vat see hetk, kui vaarikamoos juba-peaaegu-et-hakkab kõrbema minema, aga te teete puulusikaga kiire päästva ringi ning selle tihke mulksuva olluse seest pääseb sügava ohkega valla vat just see lõhn.

Esmamaitse. Kurjuhh, No kuidas ma seda nüüd kirja panen? See jook võtab sõnatuks ning klaviatuur kahaneb olematuks. Magus? Jah. Hapu? Muidugi. Mõru. Ojaaa! Vürtsikas - no kindlasti supersoe ja keeleotsa halastamatult järav.

Keskmaitse. Mamma mia ja Taara avita! No mida sa kirjutad, kui keel rullitakse pliiatsisuuruseks ja köidetakse selles asendis kokku vaarikavartega? Röögatult magus-hapu, kukalt turri ajavalt mõrkjas-hapu. Räme! Jaa, see on see õige sõna.

Lõppmaitse. Ohtaevas, Gambrinus on ausõna hädas, sest kuidas kirjeldada seda, mis on suurem kui su suu ning vägevam kui maitsemeeled? Ma kujutan ette, et kui seda vedelikku kasutada vaarikamahla kontsentraadina, siis tuleks arstide soovitusel lahjendada nii umbes 1:10.

Järelmekk. See EI OLE ÕLU! No ei ole. Issandjummel, sellel mõrkjas-hapul ookeanil pole otsa ega äärt. Kas säänse joogi tegemine on seadustega kooskõlas? Vaevalt! Kes hull andis loa seda maale tuua? Mustsõstramoosi ja veiniäädika segu peaks mingi loomakaitseseadusega keelatud olema.

Rämeraske kehaga, tugevalt karboniseerunud ja ühekorraga nii kleepja kui kuiva paletiga, (edasist lugeda läbiva suurtähega ning ehmunult) magus-mõru-hapu-magus-mõru-vürtsine-mõru ELAJASLIK RÜÜBE. Kas panite tähele, ei mingit magusakas ega mõrkjas. Ei, MAGUS ja MÕRU ja HAPU selles sõna ülevõimendatud tähendustes.

Gambrinus on nüüd testklaasi ära joonud ja vaatab nõutult ikkaveeltäis pudelit. Mis edasi? Seda õlut tuleks serveerida koos vaniljejäätisega. Ehk siis elab keel ja organismus sihandse loomapiinamise üle :)
-----------------
pildid isetehtud

No comments:

Post a Comment